Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/23/11736019t1he20b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/14/11864756t1h4c6b.jpg)
Europarlamendi liige Igor Gräzin ütleb, et Eestil ja Lätil on ainulaadne võimalus ühendada ajalooliselt ühe linnna toiminud Valga ja Valka.
Lugesin hiljuti Postimehest lugu Valga/Valka tänasest seisust ja muredest (Mari Mets, «Sõsarlinna appikarje: kuidas Valga röövib valkalasi», PM 11.03). Ning märkasin omamoodi naljakat kokkusattumist: täpselt sel päeval ja ajal, mil Valka linnapea Vents Krauklis oli Riias raha küsimas (mida ta muidugi ei saa), pidasime meie – Valga valla juhtkond ja Valka linnavalitsuse esindajad – Valga riigimajas koosolekut, kus uuringufirma Saar Poll esitles uuringutulemusi selle kohta, mida arvavad Valga kahe poole elanikud sellest, et moodustada kahe peale üks ühine linn, nagu Valga on valdava osa ajaloost olnud – kreisilinn, ehk päris nimega Kreisstadt Walk.
Tahaksin rõhutada selle idee erinevust kõikidest senistest: jutt ei ole kahe linna vahelisest koostööst, ühistest programmidest ja projektidest, mis pakuvad alati vaid osalist ja ajutist lahendust, lähtudes mõlema poole isiklikest huvidest. Lõppkokkuvõttes jääb mõlema linna käsutuses olev riigiraha endiselt selleks, mis ta on, ja tegelikult liigub teenitud raha endiselt Riiga ja Tallinnasse. (Paradoks: alkoholibuumi tulud peaksid kuuluma valdavalt Läti Valkale, aga mitte liikuma Riiga nagu täna.) Sellele vastupidi tahame meie luua üheainsa linna ühe linnapea, ühe linnanõukogu ja ühe eelarvega. Analoogia oleksid Soome Ahvenamaa saared, mis kujutavad endast ühte erimajandustsooni ega kuulugi päris täiega Euroopa Liitu.
Täiesti ilmselt on Walki huvides leida võimalused raudteesõlme ja -vaksali elustamiseks.
Niisiis, kuidas näeks kreisilinn Walk välja reaalsuses? Esiteks – üks linnavalitsus. Teiseks ühine eelarve – kogu Walkis kogutud maksuraha läheb oma pealinnadesse, ja kogu raha, mis tuleb sealt tagasi, läheb ühisesse «potti» ja jaotub vastavalt ühislinna ühistele huvidele. Käesoleval ajal on näiteks Walki alkoholi ja ehituskaupade jaemüügi väljaarendamine ühistes huvides eeskätt Läti Valka poole peal. Ja tervishoiu elushoidmine ja arendamine Eesti poolel. Täiesti ilmselt on Walki huvides leida võimalused raudteesõlme ja -vaksali elustamiseks – see peaks olema võimalik kasvõi sellepärast, et Kesk- ja Lõuna-Eesti tootjad kasutavad juba täna oma kaupade edasitoimetamiseks Euroopasse Riiat.
Olgu lisatud: kogu Eesti territooriumi kesk- ja lõunaosa ei kujuta endast kurikuulsat «põhjamaad» vaid on osa Euroopast. Enamik siinseid kultuuritegelasi teadis vaevu, misasi on Soome, küll aga seda, misasi on Pariis ja teadis, et nende pealinn on Riia (kust tulid Kristjan Jaak Peterson, August Kitzberg ja isegi laul «Viljandi paadimees»).
See ühendus on juriidiliselt tehtav, igati kooskõlas mõlema riigi põhiseadustega ja idee taga on moraalseks toeks ka Euroopa Liidu regioonide komitee. Asi on valgalaste eneste taga – esimene aste oleks vastavate otsuste tegemine Valga ja Valka omavalitsuste poolt.
Aga alguse juurde tagasi tulles: ma ei usu, et Krauklise käigud Riiga lisarahastust toovad. Küll oletan, et ühendlinna startup’ile võib projektiraha tulla küll – kui teda vaja on. Sest ainuüksi maksudest suurema osa Valka jätmine peaks eelarveid (ja tulevikus – ühte eelarvet) oluliselt parandama.