Põlevkivijaamadest paiskub loodusesse palju sõhka.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vähemalt korra tasub poliitikutel mõelda, mida nad järgmisel korral räägivad lastele Eesti eri paigus meie riigi tulevikust, kui me kliimapoliitikas teiste riikide sabas sörgime. Kas seda, et nad on noori alt vedanud, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaprogrammi koordinaator Kärt Vaarmari.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

16-aastane Rootsi teismeline Greta Thunberg alustas eelmise aasta suvel Rootsi parlamendi ees oma meelsuse näitamist lihtsa lausega plakatil «Koolistreik kliima nimel». Ta on jätkanud reedest koolistreiki ligi kaheksa kuu jooksul nii Rootsis kui muudes maailma riikides. Greta sõnum täiskasvanutele oli lihtne – te olete meid alt vedanud. Tänaseks on ta saanud üheks oma põlvkonna eestkõnelejaks ja inspireerinud kümneid tuhandeid noori paljudes riikides keskkonnakaitse ning kliima nimel oma meelsust näitama. Sel reedel teevad seda esimest korda ka Eesti kooliõpilased samaaegselt kümnete tuhandete teiste õpilastega enam kui 70 riigist.

Olen veendunud, et see on millegi olulise algus ning loodan südamest, et noored annavad ka Eesti valitsusele signaali, et riigi juhtimisel tuleb ka nende tulevikuga arvestada. Selles tulevikus, mis on palju kaugemal kui valimistevahelised neli aastat, on noorte jaoks puhtal keskkonnal väga suur osa. Sellest tuleb lõpuks aru saada ning otsuste tegemisel arvestada. Ka Eestis. Seni on tehtud palju sõnu, kirjutatud erinevaid loosunglikke lauseid programmidesse, kuid konkreetseid otsuseid Eesti keskkonna kaitseks on olnud viimastel kümnenditel vähe. Liiga vähe.