Tõnu Tender rääkimas saates «Otse Postimehest» emakeele tervisest ja tulevikust. 28. jaanuar 2019.

FOTO: Vladislav Musakko

30-aastaseks saanud keeleseadus on oma aja laps, mis on võib-olla hakanud ajale jalgu jääma, arutleb Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Sõna peaks seadusi andma,

mõõk nad täide kandma,

mõõk sõna alla vand’ma.

Juhan Liiv

1989. aasta keeleseaduse vastuvõtmisest möödus 18. jaanuaril 30 aastat.

Iga seadus on õigusakt ehk õigusliku reguleerimise vahend. Allpool ei analüüsita toonase keele­seaduse õiguslikke külgi; ei võrrelda seda varasema, st 1934. a keeleseadusega ega ka hilisemate, s.o 1995. ja 2011. a keele­seadusega. Kirjutise peamine ees­märk on vaadelda 1989. aasta keeleseadust teise nurga alt – kui manifesti ja kui loitsu. Samuti on soovitud rõhutada toonase keeleseaduse ühiskondlikku tähendust ja tähtsust ning avaldatud nõnda lugu­pidamist selle koostaja­tele, seaduse projekti arvukale toetajaskonnale ning toonase ülemnõukogu nendele liikme­tele, kes seaduse vastu võtsid.