Kalev Stoicescu: kas Kreml unistab tuumasõjast?

Kalev Stoicescu Foto: Mihkel Maripuu

Karta on, et Venemaa ei loobu tuumarelvadega šantažeerimisest, kui USA ja Euroopa-liitlased ei tee kiireid ja otsustavaid peegelpildis vastusamme, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Dialoogiga, millele rõhuvad Saksamaa ja Prantsusmaa, ei saavuta midagi peale selle, et Venemaa võidab aega.

Venemaa on viimastel aastatel välja arendanud ründeotstarbelise keskmaa raketti 9M729 (NATO tähistuses SSC-8), mis lendab kindlasti palju kaugemale kui Kremli poolt väidetud 490 km (10 km alla INF-lepingu piirangut) ning see on kõige pesuehtsam šantaažirelv, nii nagu seda oli omal ajal SS-20. Raketid SSC-8 on oma eelkäijatest tunduvalt täpsemad ja ohtlikumad.

Venemaa president Vladimir Putin ähvardas hiljuti, et (raketi)lööke antakse mitte ainult NATO sõjaväerajatistele, vaid ka «otsustamiskeskustele» ehk liitlasriikide pealinnadele. See ei ole ainult tühipaljas hirmutamine, arvestades Venemaa reaalsete sammudega relvastumises. Esialgu seisab selle ohu vastu ainult USA poolt Rumeenias rajatud raketitõrjebaas. Teine, Poolas rajatav baas hakkab toimima võib-olla alles 2021. aastal. Needki on «istuvad pardid» –Venemaa jaoks esmajärgulised sihtmärgid (ametlikult ja avalikult välja öeldud), mis ei ole mobiilsed. Need baasid olid mõeldud tõrjuma üksikuid Iraanist või Süüriast Euroopa poole välja tulistatud ballistilisi rakette.