Eesti Keele Instituudi uues sõnastikuportaalis Sõnaveeb (sõnaveeb.ee) saab nüüdsest näha lisaks „Eesti keele sõnaraamatu 2019“ infole ka eesti keele naabersõnu ehk sageli koos esinevaid sõnu. „Eesti keele naabersõnad 2019” on oma suunitluselt mõnevõrra erinev nn traditsioonilistest sõnaraamatutest, mis aitavad keelekasutajal eelkõige teksti või kõnet mõista. Naabersõnu ehk kollokatsioone esitavad sõnaraamatud on aktiivse suunitlusega, pakkudes keelele omast leksikat teksti loomiseks. Naabersõnad on Sõnaveebis esitatud 10 000 eesti keele kõige sagedasema sõna juures ning need on valitud keeles esinevate sõnade koosesinemiste statistilise analüüsi tulemusena 1,3 miljardi sõna suurusest eesti keele ühendkorpusest. Seega annab naabersõnade valik statistiliselt põhjendatud pildi eesti keele kõnelejatele omastest keele ühisosa kajastavatest kasutusmallidest. On tõenäoline, et kui tekib probleem sõnade meeldetuletamisega, saab siit abi.
Naabersõnade sõnaraamat on koostatud silmas pidades eelkõige edasijõudnumat eesti keele õppijat, et aidata tal väljendada oma mõtteid eesti keelele omaselt. Ka emakeelsel keelekasutajal on aga naabersõnade sõnaraamatust palju kasu, kasvõi näiteks oma tekstis sõnavara varieerimiseks ning väljenduse ilmekamaks muutmiseks.
Kui keegi niisiis soovib öelda näiteks, et investor on paigutanud oma vara hästi, aga sõna hästi on liiga üldine ning parasjagu ei tule paremat sõna meelde, leiab naabersõnade sõnaraamatust täpsemaid määrsõnu investori tegevuse iseloomustamiseks: kasulikult, tulusalt, arukalt, õigesti, otstarbekamalt, riskivabalt, turvaliselt paigutama. Kui aga paigutada mingit nähtust abstraktsesse konteksti, saab seda teha traditsiooniliselt või tinglikult.
Et naabersõnadega tutvumist jätkata, proovige Sõnaveebis uurida, milline võib olla eesti keeles uudishimu, mida ta uudishimutsejaga teeb ja mida uudishimu endaga teha saab.
/nginx/o/2017/09/27/7145201t1h9869.jpg)
/nginx/o/2021/03/05/13664285t1hbd27.jpg)
/nginx/o/2019/03/08/11852482t1hb6c7.jpg)