/nginx/o/2013/09/27/2409672t1h020a.jpg)
/nginx/o/2019/03/08/11851316t1h5ed4.jpg)
Märtsipommitamine kujundas ümber Tallinna välisilme ja selle tõttu on meie pealinn ka osaliselt selline, nagu tänapäeval on. Lutheri kvartali rajamist ja selle kunagise hiilguse hävingut meenutab ajaloolane Kalmar Ulm.
Tellijale
Kalmar Ulm: Lutheri kvartali häving
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise maailmasõja lõpust möödub tänavu maikuus 74 aastat, ent selle mõju on tänapäeval tuntav ja ka nähtav eelkõige Eesti linnade praeguses näos. Tallinnas meenutab sõja tagajärgi linnasüda ja Harju tänava haljasala, kuid ka paljude eeslinnade nägu muutus õhurünnakutes ja sõjajärgsel perioodil tundmatuseni. Sama käib ka Pärnu maantee ja Tatari tänava piirkonna kohta, kus veel eelmise sajandi alguses asusid mitmekordsed puitvillad, kaunilt kujundatud rohealad ja aiad ning munakiviteed. Veerenni äärelinna kvartalisse, kus asusid paljud Lutheri firma tootmishooned, projekteerisid Peterburi arhitektid 1910. aastal puidutööstur Carl Lutheri tellimusel linna ühe märgilisema juugendehitise, millest 1944. aasta märtsipommitamises jäid alles vaid tahmased müürid.