Lutheri kvartal enne Esimest maailmasõda.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Märtsipommitamine kujundas ümber Tallinna välisilme ja selle tõttu on meie pealinn ka osaliselt selline, nagu tänapäeval on. Lutheri kvartali rajamist ja selle kunagise hiilguse hävingut meenutab ajaloolane Kalmar Ulm.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Teise maailmasõja lõpust möödub tänavu maikuus 74 aastat, ent selle mõju on tänapäeval tuntav ja ka nähtav eelkõige Eesti linnade praeguses näos. Tallinnas meenutab sõja tagajärgi linnasüda ja Harju tänava haljasala, kuid ka paljude eeslinnade nägu muutus õhurünnakutes ja sõjajärgsel perioodil tundmatuseni. Sama käib ka Pärnu maantee ja Tatari tänava piirkonna kohta, kus veel eelmise sajandi alguses asusid mitmekordsed puitvillad, kaunilt kujundatud rohealad ja aiad ning munakiviteed. Veerenni äärelinna kvartalisse, kus asusid paljud Lutheri firma tootmishooned, projekteerisid Peterburi arhitektid 1910. aastal puidutööstur Carl Lutheri tellimusel linna ühe märgilisema juugendehitise, millest 1944. aasta märtsipommitamises jäid alles vaid tahmased müürid.

Tallinna kujutavatelt vanadelt kunstiteostelt ja plaanidelt näeme, et praegusele Pärnu maantee ja Liivalaia piirkonnale oli iseloomulik liivapinnas, millele viitavad ka kohanimed nagu Liivalaia, Liivamäe jne. Sealsamas toimus 1560. aastal lahing Jeruusalemma mäe all, kus Tallinna vaprad kaitsjad lõid edukalt tagasi linna ohustanud ülekaaluka moskoviitide väe.