Hanno Ojalo: mis ikkagi toimus 9. märtsil?

Pommitamine sulatatud. Foto: Sander Ilvest / K. Eerme

9.–10. märtsi öö 1944. aastal jäi Tallinna elanikele meelde, sest sellist sõjakoledust ei olnud linlased seni veel üle elanud. Nõukogude Liidu pommilennukite massiivses õhurünnakus hävis sadu hooneid ja sai surma ligi 800 inimest, kirjutab sõjaajaloolane Hanno Ojalo.

Ühel ajal idarindel 1944. aasta jaanuaris alanud talvise suurpealetungiga korraldas NSV Liidu kaugtegevuslennuvägi (Aviatsija dalnego deistvija, lüh ADD) hulga õhurünnakuid Soome ja Eesti linnadele. ADD koosseisus oli kuus lennuväekorpust ja neli lennuväediviisi kokku ligi 700–900 pommilennukiga: 1., 2., 3., 4. kaardiväe-, 6. ja 19. pommilennuväekorpus, neli üksikut kauglennuväediviisi – kõik kokku kuni 34 lennuväepolku.

Esimesed pommilaadungid sel aastal heideti Helsingile. Üks selle linna pommitamiste eesmärke oli mõjutada Soomet eraldi rahu sõlmima ja oma senist liitlast Saksamaad hülgama. Helsingit rünnati õhust kolmel korral kümnepäevaste vaheaegadega: 6., 16. ja 26. veebruaril.