Jaak Jõerüüt Keilas Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna välja kuulutamisel 13. veebruaril 2016.

FOTO: Mihkel Maripuu

Nüüdisaja lobisevas maailmas pole mitte midagi väärikamat pausist, ometi pole see alati parim valik, leiab Jaak Jõerüüt Keilas Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna kätteandmisel 13. veebruaril peetud kõnes.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kui mul paluti kõnelda teemal «eneseväärikus», läks mõte kohe hiljutisele juhtumile ühel konverentsil Tallinnas, kus oli juba palju kõneldud, mille peale akadeemik Tarmo Soomere ütles rahvale, et kõne kõige olulisem ja mõjuvam osa on paus ja et tema kasutab seda võimalust.

Nii ongi ses lobisevas maailmas, et vahel on midagi pausist väärikamat raske ette kujutada. Mulle meenub seetõttu ikka Jerome David Salinger, kes tõmbus Ameerikas aastakümneteks mitte just koopasse, aga sellisesse eraklusse, mis hoidis ta kõrvad ja muudki meeleorganid vaimsest mürast võimalikult eemal.