:format(webp)/nginx/o/2019/03/07/11848662t1h6733.jpg)
Kevade algus toob Eestile uue valitsuse. Ja toob tagasi ka meie meie rahvuslinnu, kellega oleme aegade algusest alates rohelisel ajal koos elanud.
Tellijale
Evelin Ilves: millise Eesti leiavad kevadel eest suitsupääsukesed? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsupääsuke on sotsiaalne olend. Talle meeldib jagada elu inimesega. Meie käiguteede lähedale või lausa ühise katuse alla pesa teha ja seal poegi üles kasvatada. Suitsupääsukesed on hoolsate putukahävitajatena tõeline võitlussalk hoidmaks me eluala õhu puhtana. Ta on tänulik, kui meiega koos elavad loomad – siis on maja ümber veelgi rohkem putukaid saadaval. Linnastumine ja maakodude kadumine ning väikemajapidamiste asendumine suurpõldude ja intensiivpõllumajandusega on vähendanud suitsupääsukeste arvukust. Tänaseks on neid nii vähe järele jäänud, et pääsukeste puudumine meie maakodude räästa alt mõjub tekkinud vaikuses kui karjatus. Kui uksed on suletud ja me ise maal vaid viivuks, ei tule pääsukesed enam siia pesitsema.