Ungari aukonsul István Bán: vastulause Mall Hellami väidetele

István Bán Foto: Erakogu

Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam loobus Ungaris aukonsuli kohast 2017. aastal, sest talle tegid poliitilised arengud Ungaris muret. Ungari aukonsul István Bán ütleb oma vastulauses aga, et Mall Hellami väiteid ei ole argumenteeritud.

Möödunud nädalal, 28. veebruaril ilmus Postimehe TVs pikk intervjuu endise Ungari aukonsuli pr Mall Hellamiga. Mina kui Ungari tegutsev aukonsul ja Eestis elavate ungarlaste seltsi esindaja ei saa jätta sellele reageerimata. Intervjuus heideti Ungari valitsusele ette igasuguseid surmapatte alates õigusriigi lammutamisest kuni akadeemilise ja ajakirjandusvabaduse piiramiseni, kuid argumentide poolest jäi intervjueeritu napisõnaliseks. Pean seda vajalikuks täiendada pressivabaduse nimel, muidu jääks kõlama vaid mitte just erapooletu isiku arvamus.

Tegelikkus näeb välja teisiti. Euroopa Parlamendi Ungari õigusriigiga seotud süüdistused põhinevad kümnes punktis väidetele, mis olid Ungari ja ELi kahepoolsete läbirääkimiste käigus juba varem lahenduse leidnud. Kahekümnes punktis tuginevad etteheited ekslikule informatsioonile ja 42-s punktis valesüüdistustele. Mis puudutab pressivabadust, siis valitses sotsialistide ja liberaalide võimuloleku ajal Ungari meedias tõesti tohutu pahempoolne ülekaal, kuid selle vastu tollal ei protesteerinud välismaal keegi. Ja kuigi see ülekaal on vahepeal vähenenud, on see praeguseni olemas, eriti digitaalse meedia vallas. Näiteks kõige laiema vaatajaskonnaga Ungari teleuudised on valitsuse suhtes kriitiliselt meelestatud.

Rahvusvaheline ajakirjandus on olnud kahepalgeline. Seda peegeldab muuhulgas asjaolu, et kui Ungari õigusriik on tõepoolest hädaohus olnud – näiteks 23. oktoobril 2006, kui pahempoolse valitsuse ajal toimunud demonstratsioonil laskis politsei paljudel rahumeelsetel demonstrantidel kummikuulidega silmad välja – ei pidanud pr Hellam vajalikuks aukonsuli ametist tagasi astuda.

Ta tegi seda siis, kui 2017. aasta kevadel hääletas Ungari parlament uue seaduse poolt, mis reguleeris Ungaris tegutsevate välismaa ülikoolide juriidilist staatust. Intervjuus mainitud Kesk-Euroopa Ülikool olevat selle tagajärjel oma tegevuse Budapestis lõpetanud. Selgituseks tuleb mainida, ja millest pressist kunagi juttu ei tehta, et sama asutus tegutses Ungaris kahe juriidilise nime all. Esimene kannab ungarikeelset nime Kesk-Euroopa Ülikool (Közép-európai Egyetem) ja pakub haridust paljudel erialadel, võrdsetel alustel kõigi teiste Ungari õppeasutustega ning annab välja ka Ungari diplomi. See tegutseb tänaseni edasi.

Teise juriidilise isiku nimi oli CEU (Central European University), mille nime all õpetati vaid ühte eriala, mis andis välja Ameerika diplomit. Eelmainitud 2017. aasta Ungari seaduse järgi võib Ungaris tegutsev välismaa õpeasutus välja anda diplomi vaid juhul, kui sellel õppeasutusel on ka oma emainstituut kodumaal olemas. Kuna CEU-l USAs vastavat emaasutust ei ole, ei saa ta enam Ungaris Ameerika diplomit väljastada ja pidi oma tegevuse Ungaris lõpetama. See «ennekuulmatu ebaõiglus» osutuski pr Hellami tagasiastumise ajendiks.

Mind kui Taga-Karpaatiast pärit ungarlast, kes on Eesti taasiseseisvumisele aktiivselt kaasa elanud ja Eestis oma teise kodumaa leidnud, vapustab teadmine, et pr Hellam süüdistab Ungarit Venemaa huvide teenimises Ukrainas. Seevastu püüab Ungari vaid kaitsta Taga-Karpaatias üle tuhande aasta põlisrahvana elanud 150 tuhande ungarlase õigusi, mis on tagatud ka rahvusvaheliste lepingutega. Minu arust püütakse selliste süüdistuse abil lüüa kiilu Ungari ja Eesti suhetesse. See on seda taunitavam, et 2017. aastal saatis Ungari solidaarsuse märgina Eestisse 100-mehelise jalaväeüksuse ja alates käesoleva aasta maist võtavad Ungari hävitajad taas osa Balti riikide õhuturbemissioonist, aidates sellega kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.