Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/01/11833782t1hfca2.jpg)
/nginx/o/2017/10/26/7255073t1h9651.jpg)
Hoolimata praegu avalikuks tulevatest mineviku juhtumitest võib tõdeda, et nii pangad kui ka ametiasutused suudavad täna rahapesu üsna tõhusalt ennetada ja tõkestada, kirjutab rahandusminister Toomas Tõniste, lisades, et teha on siiski veel palju.
On hea, et toonased sündmused päevavalgele tulevad, see on suuresti meedia teene. Halb on aga, et igapäevased uued infokillud jätavad mulje, nagu oleks tegemist jooksva probleemiga. Oluline on meeles pidada, et me räägime aastate 2007–2015 sündmustest. Danske juhtumist saadik on palju arenenud nii Eesti ja Euroopa õigusraamistik kui asutuste võimekus ning koostöö. Finantsinspektsioon ja rahapesu andmebüroo on kinnitanud, et praegu on rahapesuriskid panganduses oluliselt väiksemad, aga endiselt palju on ka teha, sest maailm ja tehnilised võimalused arenevad edasi. Mineviku tõde selgitades ei tohi unustada uusi rahvusvahelisi ohte.
Seninägematu avalikkus ei tähenda seninägematut probleemi
Danske juhtum on läbi ajaloo vaieldamatult kõige läbipaistvamalt käsitletud ja kajastatud rahapesujuhtum. Selle varjus ei tohi aga unustada, et rahapesu pole kindlasti mingi Eesti või Põhjamaade spetsiifiline probleem. Samuti ei tohi unustad, kust tuli ja kuhu siirdus Dansket läbinud raha. Suur osa rahapesujuhtumitest lahendatakse oluliselt väiksema meediakäraga, ilmselt suuremgi osa jääb hoopis avastamata.
Selline avalikkuse tähelepanu toob kaasa mainekahju, teisalt aga aitab kaasa ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna säilitamisele. Vaid siis saame oma tegevustes edukad olla, kui probleemid on avalikustatud, teadvustatud ning nende põhjused välja selgitatud. Danske Bank tellis selleks eraldi raporti, sama kavatseb ajakirjanduses kajastatu põhjal teha Swedbank.
Ka Eesti valitsus kavatseb tellida sõltumatu raporti. Et see aga oma eesmärgi täidaks ega piirduks vaid seni avalikustatud info analüüsiga, on raporti koostajal vaja juurdepääsu infole, mis seaduse järgi ei kuulu avalikustamisele. Seega ei piisa siin lihtsalt sõltumatu, pädeva ja tunnustatud eksperdi leidmisest, vaja on ka seadust muuta.
Ei piisa lihtsalt sõltumatu, pädeva ja tunnustatud eksperdi leidmisest, vaja on ka seadust muuta.
Rahandusministeeriumi hinnangul oleks siin parim võimalus kaasata vaieldamatult pädev ja sõltumatu riigikontroll. Neil oleks seadusemuudatuste järel võimalik pääseda ligi ka infole, mis jääb teistele võimalikele ekspertidele kättesaamatuks. Need muudatused jäid praegu riigikogus menetlemata, seega ootame järgmist riigikogu koosseisu. Alles seejärel saab teha ettepaneku riigikontrollile ja loota, et nad seda kaaluda võtavad.
Kuidas edasi?
Rahapesu tõkestamine peab olema prioriteet, kuid sõnadele peavad järgnema ka teod. Riigikogu õiguskomisjoni esitatud ettepanekud olid rahandusministeeriumi juhitud valitsuskomisjonil selleks hetkeks juba paljuski iseseisvalt töösse võetud. Kahjuks jäid aga menetlemata valitsuse poolt riigikogu õiguskomisjonile esitatud ettepanekud. Muudatuste hulgas olid finantskaristuste ja virtuaalvääringu tegevuslubade väljastamise karmistamine, samuti pöördtõendamise kohustuse sisseviimine. Ka siin peame lootma järgmisele riigikogu koosseisule.
Rahapesu kui rahvusvahelise kuriteo tõkestamiseks on vaja koostööd eri riikide vahel. Kui iga riik tegeleb sellega omaette ja rahvusvahelised õigusabipalved võtavad aega kuid, vahel ka aastai, olemegi kurjategijatest kaugele maha jäänud. Kõige enam arenguruumi on kogu Euroopa koostööl ja sealhulgas kiirel andmevahetusel.
Kui iga riik tegeleb sellega omaette ja rahvusvahelised õigusabipalved võtavad aega kuid, vahel ka aastai, olemegi kurjategijatest kaugele maha jäänud.
Möönan, et Eestis peab teabe jälgimise võimekus suurenema, just suure pildi vaates. Sellega Eesti rahapesu tõkestamise asutused praegu tegelevad ning vastav töögrupp esitab varsti oma ettepanekud.
Võitlus rahapesuga on kui tasakaaluharjutus. Ühest küljest tuleb tõkestada maksimaalselt võimalused raha pesemiseks ning hoida majanduskeskkond aus ja läbipaistev. Teisalt soovime, et Eestis oleks lihtne äri teha ning et kõik vajalik toimiks kiiresti ja mugavalt. Paraku tähendab see tihti valikute tegemist ja hoolikat kaalumist, kuna väga lihtne on see laev ühele või teisele poole kreeni kallutada.
Rahapesu, nagu ka teised kuriteod, ei kao paraku kuhugi. Katsed seda toime panna jätkuvad nii praegu kui edaspidi. Meie asi on hoolitseda, et oleksid olemas tõhusad vahendid seda tõkestada, avastada ja menetleda nii õigusruumi näol, ressurssidena kui ka analüütilisel tasandil.