Uurijad hindavad reovett analüüsides näiteks kokaiini ja amfetamiini tarbimist.

FOTO: Wikipedia

Reovee uurimine annab uimastite tarbimise kohta tihtipeale täpsemat ja kiiremat teavet kui sotsioloogilised uuringud, kirjutab Tartu Ülikooli karistusõiguse lektor Marianne Paimre.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui seni iseloomustasid elanike narkotarbimist peamiselt sotsioloogilised küsitlused ning haiglate ja politsei andmed, siis nüüd on teadlaste arsenali lisandunud mitu uut võtet. Meiegi meedias on räägitud, et reovee analüüsi põhjal saab edukalt kindlaks teha, milliseid uimasteid ja kui palju mõnes piirkonnas kasutatakse. Ent huvitavat teavet pakuvad teadlastele ka sotsiaalvõrgustikud.

Aastas 15 tonni keelatud uimasteid ning neile kulutatud pea kümme miljardit dollarit – nii räägivad austraallaste narkotarbimisest hiljuti avaldatud kanalisatsioonivee uuringu tulemused, mille tellijaks oli sealne kriminaalluure komisjon. Kui lisada siia veel kõige kasutatavam narkootikum kanep, mida ülaltoodud koondandmed ei peegelda, on tarbimine kordi suurem. Kohalikud väljaanded nimetavad narkoolukorda lausa kriisiks. Ükski küsitlus pole seni tuvastanud seal nii suurt metamfetamiini ja kokaiini tarvitamist.