Jaak Jõerüüt

FOTO: Liis Treimann/Postimees

Sabatulesid vilgutav valimiskampaania kinnitas, et Eesti on konservatiivne ja järjepidevusest hooliv riik-maa-ühiskond-rahvas: kõik erakonnad suhtuvad valijatesse põetajaliku leebusega à la mida sa hing nendest lihtinimestest ikka loodad, pakume kommi ja pastakaid ja rahvateatri tasemel videoklippe, küll nad sunnikud valima tulevad ja valivad eksimatult sellise parlamendi, nagu nad ise väärivad, seda viimast ei jäta me aga neile hiljem meenutamata!

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kahju muidugi, et üks pikem etendus sinisel ekraanil ära jäi! Ei saanudki näha, mida oleks Mart Helme vastanud küsimusele, kui otsesaates oleks tal palutud leida puuduv riim salmikesele «Kui saabub Lust/siis näita...». Sama tore oleks olnud jälgida, kuidas Jüri Ratas esitab teatrikoolilise etüüdi «Neljakandiline ratas».

Oleks saanud jätkuda ka 2016. aastal juurutatud ässade joonistusvõistlus – Kaja Kallas oleks ehk saanud ülesande joonistada Rail Balticu trassi läbi Tartu ja Kristiina Kallas oleks pidanud joonistama Kaja Kallast seda trassi joonistamas. Jevgeni Ossinovskil oleks palutud joonistada üks väga rikas, aga seejuures sümpaatne inimene, kellest oleks vaataja kohe aru saanud, et portreteeritav pole elu seeski Lätis käinud.