Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/06/5480065t1h5b2f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/27/11829530t1h6419.jpg)
Sabatulesid vilgutav valimiskampaania kinnitas, et Eesti on konservatiivne ja järjepidevusest hooliv riik-maa-ühiskond-rahvas: kõik erakonnad suhtuvad valijatesse põetajaliku leebusega à la mida sa hing nendest lihtinimestest ikka loodad, pakume kommi ja pastakaid ja rahvateatri tasemel videoklippe, küll nad sunnikud valima tulevad ja valivad eksimatult sellise parlamendi, nagu nad ise väärivad, seda viimast ei jäta me aga neile hiljem meenutamata!
Kahju muidugi, et üks pikem etendus sinisel ekraanil ära jäi! Ei saanudki näha, mida oleks Mart Helme vastanud küsimusele, kui otsesaates oleks tal palutud leida puuduv riim salmikesele «Kui saabub Lust/siis näita...». Sama tore oleks olnud jälgida, kuidas Jüri Ratas esitab teatrikoolilise etüüdi «Neljakandiline ratas».