Andrei Kuzitškin murrab valimistega seotud müüte

Riigikogu valimised 2019. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu valimiste alates sain kokku Eesti Vabariigi valimiskomisjoni nõuniku Mihkel Pilvinguga. Härra Pilving oli lahkelt nõus vastama minu küsimusele, mil määral suudab Eesti valimissüsteem kindlustada valimiste aususe ja läbipaistvuse. Minu rahutuse olid esile kutsunud Eesti ühiskonnas lakkamata levivad jutud, nagu saaks Eesti valimisi hõlpsasti rünnata ja kallutada. Niisiis püüdsin jälle mõningaid müüte murda, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin. 

1. müüt. Eesti valijate nimekirjades on rohkelt «surnud hingi», keda pahatahtlikud valimiskomisjonide liikmed kasutavad ära osalusprotsendi kunstlikuks kergitamiseks ja valimistulemuste võltsimiseks mõne kindla kandidaadi kasuks.

Härra Pilving kinnitas, et valijate nimekirju uuendatakse kogu aeg. Nagu teada, tegutseb Eestis praegu 79 omavalitsust ja just neist sõltub suurel määral valimisprotsessi kvaliteet. Haldusreformi tõttu kahanes sel aastal valimisjaoskondade arv 557 pealt 451 peale. Seepärast võttis Eesti siseministeerium ette rahvastikuregistri puhastuse ja edastas kohalikele omavalitsustele tegelikud andmed elanike arvu ja leibkondade kohta. Millega seoses võeti ka «surnud hinged» ehk kas tegelikult surnud või lihtsalt elukohta vahetanud valijad nimekirjast maha, samal ajal kui neid täiendati valimisikka jõudnud ja piirkonna uute elanikega.