Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/04/22/13066875t1hbaae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/26/11826646t1h58ce.jpg)
Eesti kaitsetööstuse panus Eesti kaitsevõimesse saab kasvada just innovatsiooni kaudu, kirjutab Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogude esimees Taavi Veskimägi.
Eesti rahvuslik kaitsetööstus on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Mida tugevam on Eesti kaitsetööstus, seda tugevam on Eesti kaitsevõime. Meil ei ole võimalik üles ehitada veenvat riigikaitset ilma kaitsetööstuslike võimeteta, mis toetavad otseselt sõjalisi ning sisejulgeolekuga tegelevaid asutusi nende ülesannete täitmisel. Näiteks praegu, rahu ajal hooldab meie kaitseväe soomukeid eraettevõte. Kas me kujutame ette, et kriisi ajal või sõjaolukorras ei tule selle ettevõtte võimet käsitleda osana meie laiapindsest kaitsevõimest ja kaasata nende võimekusi Eesti kaitsmisesse? Täpselt sama kehtib kõigi Eesti kaitsetööstuse ettevõtete puhul, valmistagu need saapaid, miine, laevu või autonoomseid platvorme.
Kaitsetööstus ei ole tavaline äri. See valdkond toimib kõikjal arenenud riikides riigi ja ettevõtete tihedas ja igapäevases partnerluses. Kaitseministeerium on Eesti kaitsetööstust arendanud süsteemsemalt kui ükski teine ministeerium ühtegi teist tööstusharu. See on tunnustamist vääriv. Koostöö ei saa põhineda üksikutel hangetel madalaima hinna põhiselt, vaid pideval dialoogil. Kaitsetööstuse süsteemseks arendamiseks asutasime 2009. aasta talvel Eesti Kaitsetööstuse Liidu eesmärgiga edendada Eesti kaitsevõimet, majandust ja luua uusi töökohti.
Kaitsevaldkonna avamine konkurentsile annab meie väikestele, edumeelsetele ja madala kulubaasiga ettevõtetele võimaluse pääseda rahvusvahelisse kaitsetööstuse väärtusahelasse.
Kümme aastat süsteemset kaitsetööstuse arendamist on viinud meid üksikutest kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvatest nišiettevõtetest olukorrani, kus saame Eestis rääkida modernsest, erakapitalil põhinevast ja globaalsel turul huvi äratavaid tooteid pakkuvast tööstusharust. Kuid jätkuvalt on kaitsetööstuses nii kaitsevõime kui majandusarengu seisukohalt Eesti jaoks palju enam võimalusi peidus, kui oleme suutnud seni realiseerida. Näiteks modulaarse mehitamata lahinguvälja tervikkontseptsiooni pakkumine, kus paljude ettevõtete tooted on integreeritud ühtseks tervikuks.
Erakapitali ja turupõhistele efektiivsetele Eesti kaitsetööstusettevõtetele on tekkimas Euroopa Liidu siseturul seda enam võimalusi, mida enam liikmesriigid oma kaitse- ja sisejulgeoleku toodete ja teenuste turud konkurentsile avavad. Kui Eesti väike kaitse- ja sisejulgeoleku kaupade turg on täiesti avatud välisele konkurentsile, siis enamikus liikmesriikides see nii ei ole. Turg on jätkuvalt väga kaitstud ja kohalike riigi omanduses olevate suurte korporatsioonide kontrolli all. Konkurentsi puudumise maksavad nende riikide maksumaksjad kinni ülikõrgete tootehindade ja ettevõtete suure kasumlikkuse kaudu.
Praeguses olukorras, kus Euroopa Liidu iseseisev kaitsevõime on fookuses rohkem kui kunagi varem pärast teist maailmasõda, ei ole mitte ainult oluline tõsta kaitse-eelarveid Euroopas, vaid soodustada ka konkurentsi ja turu arengut, et Euroopa saaks rohkema raha eest rohkem kaitsevõimet. Kaitsevaldkonna avamine konkurentsile annab meie väikestele, edumeelsetele ja madala kulubaasiga ettevõtetele võimaluse pääseda rahvusvahelisse kaitsetööstuse väärtusahelasse. Seepärast on Euroopa ühtse kaitsetööstuspoliitika kujundamisel meie huvi stimuleerida suurte kaitsetööstuskonglomeraatide ja väikeste ettevõtete koostööd.
Peame tegema midagi teisiti – meie kaitsetööstuse perspektiiv on eristuda või surra.
Siin jala uksele vahele saamine on praegu siiski võimalik ainult meie ettevõtete, poliitikute, ametnike ja kaitseväelaste tihedas koostöös ja toetusel. Miks peaks teised riigid oma kaitsevõime ülesehitamisel usaldama meie ettevõtteid, kui meie enda riik seda ei tee? Esimene küsimus, millele meie ettevõtted peavad vastama, kõlab: kas teie enda kaitsevägi kasutab teie toodangut? Seega on oluline nii see, et kaitsevägi testiks kohalikke tooteid, kui ka see, et meie kaitseväelased osaleks välismessidel ja jagaks oma kogemusi, tuues esile lõppkasutaja kogemust ja tagasisidet.
Euroopa senine kaitsevõime on paljuski põhinenud USA ettevõtete kaitsetööstuslikul toodangul. Kuid praeguseks on selge, et nii edasi ei saa: Euroopa iseseisev kaitsevõime ei saa põhineda USA ettevõtete tarnitaval tehnoloogial. See äratundmine aitab ka meie ettevõtteid. Nimelt on nüüdseks loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, mis loob ka Eesti firmadele uusi võimalusi arendada oma tooteid koostöös suurte Euroopa kaitsetööstuse gigantidega. Ühiskonnana on aga meie huvi, et koostöö tulemusena sündiv vastav tööstuslik võimekus ei liiguks Eestist välja, vaid jääks Eestisse.
Tekkivate uute võimaluste kasutamiseks on vaja kaitsetööstuslikku innovatsiooni. Meil ei ole mõtet ega suutlikkust siseneda tankide või lennukite tootmisse. Peame tegema midagi teisiti – meie kaitsetööstuse perspektiiv on eristuda või surra. Peame aitama klientidel saavutada vajaliku kaitsevõime suurtootjatest kiiremini, odavamalt ja väiksema riskiga inimelule. Ja meie õnneks on kaitsetööstus Euroopas kukkunud tehnoloogilise liidri positsioonilt sabassörkija rolli. See annab Eesti ettevõtetele võimaluse rakendada tsiviil- või kahese kasutusega õigustanud tehnoloogiaid kaitsesektoris.
Kaitseministeerium on alates 2013. aastast korraldanud uute kaitsetööstustoodete arenduskonkurssi. Juba sellelt väga väikese toetusfondiga konkursilt on saanud esmase tõuke paljud kõige innovaatilisemad Eesti kaitsetööstuse portfelli kuuluvad tooted – küberkaitseõppuse platvormist mehitamata lennusüsteemide arendamiseni.
Vaenlast rohkemate aluspükste ja enama laskemoonaga naljalt ei heiduta.
Eesti kaitsetööstuse panus Eesti kaitsevõimesse saab kasvada just innovatsiooni kaudu. Vaenlast rohkemate aluspükste ja enama laskemoonaga naljalt ei heiduta. Vaja on teha justkui samu asju, mida teevad suuredki – aga vaja on teha neid teisiti. Vaja on kaitsevõime «tiigrihüppe» programmi.
Näiteks seades eesmärgiks arendada välja täisfunktsionaalne mehitamata lahinguväljavõimekus. Selle eeldus on kaitsetööstuse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise viimine Euroopa Liidu ja NATO sõnastatud seatud kahe protsendi tasemele kaitse-eelarvest. Esimese sammuna võiksime proovida jõuda aastaks 2021 ühe protsendini. See võimaldaks saavutada riigikaitse arengukavas toodud eesmärgi, et Eestis arendataks igal aastal välja vähemalt üks uus toode või teenus, mis toetab Eesti kaitsevõimet.
Koos rahastamisega tuleb luua ka kaitsetööstuse innovatsiooniplatvorm, mis muudab teadlaste, kaitsetööstuse ja riigi koostöö pidevaks, süsteemseks ja järjekindlaks. Eestis on paraku hirm luua sektoriüleseid ühiseid organisatsioone. Muidugi ei peaks riik tegelema ettevõtlusega ega osalema selles, küll aga ei tule kaitsetööstuslikus arendustegevuses põhimõttelist läbimurret enne, kui need kolm osapoolt ei asu ühiselt koostööd tegema.
Eesti kaitsetööstuse eesmärk ei ole Eesti kaitseväele iga hinna eest midagi kaela määrida. Eesti Kaitsetööstuse Liit ja meie ettevõtted saavad aru, et Eesti kaitsetööstust ei saa rajada ainuüksi Eesti kaitseväe nõudlusele. Eesti kaitsetööstus on eksporditööstus, mis pakub lisahüvena majandusarengu ja töökohtade kõrvalt siin tekkiva kogemuse ja pädevuse toel täiendavat kaitsevõimet meie ühiskonnale. Järgmise kümne aasta pärast võiks siinne kaitsetööstus olla 150-miljonilise käibega ekspordisektor, mis pakub nii kaitsevõimet, majanduskasvu kui töökohti.