Juhtkiri: maksud, väärtused ja eesti keel

Kes maksusüsteemi tegi? Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Küsisime Eesti inimestelt, mis on nende arvates nende valimiste peamine küsimus. Ülekaalukaks võitjaks osutus selles küsitluses maksupoliitika ning kolmandale kohale asetus sisuliselt sellega seotud küsimus hinnatõusudest ja aktsiisidest.

Meeles tuleb pidada, et kui 28 protsenti vastajatest seab maksupoliitika esikohale, siis 72 protsenti vastajatest on esikohale seadnud midagi muud. Iseenesest ei ütle need küsitlustulemused, et järgnevate päevade valimisdebattidel tuleks rääkida ainult kolmel või neljal teemal ja miski muu inimestele süvitsi korda ei lähegi. Küsimuste valikust on välja jäänud mõnedki Eesti tulevikku silmas pidades üliolulised teemad: rahvastik, teadus ja arendus, kaitsekulud, diplomaatia jpm. See küsimustik ei olnudki ammendav loetelu kõigist Eesti ees seisvatest valikutest ja inimeste probleemidest, vaid pigem on markeeritud viimaste nädalate jututeemasid.

Miks aga maksud küsitlustulemustes sedavõrd tugevalt esile kerkivad? Kõige lihtsam on seletuseks öelda, et küsitlusaeg langes kokku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Üle poole miljoni inimese on tegelenud oma isikliku tuludeklaratsiooniga (olgu või ainult ühe minuti jagu). Loomulikult on maksustamine olnud seetõttu pidevalt esil ka ajakirjanduses. Maksude ja aktsiiside kohta on poliitikutest võitluspaaridele küsimusi esitatud debattides. Ridamisi tuleb välja ka ebameeldivaid üksikasju kolme koalitsioonierakonna tehtud keerulise maksusüsteemi kohta – mida keerukamaks asja teed, seda rohkem halbu üllatusi.

Niisiis: mis saaks olla veel loomulikum kui see, et kui on maksude esitamise aeg ja neist igal pool räägitakse, siis paljud inimesed ütlevadki küsitlusele vastates, et maksud on kõige tähtsam asi?

Maksupoliitika on esikohal peaaegu kõigi rühmade vastuste jaotuses (kokku pidas seda kõige olulisemaks teemaks 28 protsenti vastajatest). Eristuvad SDE, Isamaa ja EKRE toetajate vastused: neist umbes kolmandik tõstis esikohale vastuse «väärtuskonflikt liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel». Vastuse «eestikeelne haridus» seadis esikohale 11 protsenti eestlastest ja 27 protsenti muust rahvusest inimestest.

Kas nüüd ongi üles leitud see peaaegu maagiline asi, mida kümned kolumnistid, analüütikud ja poliitikud on kuude kaupa pingsalt otsinud, aga pole senimaani leida suutnud – valimiste põhiküsimus, mille sõnastamine pidavat otsustama, kes võidab?

Vastates olgem aga ettevaatlikud. Küsimused ja küsitlustulemused kahtlemata markeerivad teemasid, millest on viimastel nädalatel palju juttu olnud. Need annavad meile lisainformatsiooni selle kohta, mis võiks valijatel just praegu olla mõtteis sellist, mis otsust üht- või teistpidi kallutavad.