Mihkel Solvak: kes usaldab e-valimisi? 

E-valimised. Foto: Tartu Postimees

Kolmapäeval lõppeb eelhääletamise ja e-hääletamise periood käesolevatel valimistel. Meeldetuletuseks, see on kümnes kord, kui Eesti valimistel saab elektrooniliselt hääletada, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Mihkel Solvak. 

Viimastel valimistel, 2017. aasta kohalikel valimistel, hääletas elektrooniliselt 186 000 inimest ehk 32 protsenti kõikidest valijatest. Kolmapäeva õhtuks teame, kas nominaalne number ületati, ja pühapäeva õhtul selgub, kas e-valijate osakaal püstitab järjekordse rekordi. E-valimine on populaarne ja lihtne kasutada, mediaankiirus hääle andmisel on lausa 90 sekundit, samas kui jaoskonnas hääletaja kulutab küsitlusandmete järgi keskmiselt 30 minutit hääle andmiseks vajalikule teekonnale valimisjaoskonda ja tagasi.

Hoolimata pikast ajaloost ja kogemusest tekitavad e-valimised ikka veel nii meil kui väljaspool Eesti piiri suurt huvi ja diskussiooni. Üheks põhjuseks on kindlasti tehnoloogia ja valimistega seotud laialt kajastatud mõjutamisskandaalid erinevates riikides, mis kahjuks mõnede inimeste silmis on mõjutanud ka valimiste korraldamise usaldusväärsust. Vaevalt et keegi loodab, et Eesti nendest globaalsetest (negatiivsetest) trendidest puutumata jääb, aga huvitav on teada, kuivõrd vastupidav meie poliitiline süsteem ja valimiste korraldus tehnoloogia tõmbetuultele on. Üks viis seda hinnata on vaadata, kuivõrd needsamad valijad seda süsteemi usaldavad. Mida kõrgemal see on, seda tugevam peaks olema vastupanuvõime nn mainerünnakutele ehk neile manipulatsioonikatsetele, mille sisuks on kasutajate silmis usalduse õõnestamine valeväidete esitamise, faktidega manipuleerimise ja nende meelevaldse presenteerimisega.