Eelmise aasta lõpus allkirjastati Eesti Teaduslepe, mille järgi peab teadus- ja arendustegevuse rahastamine avalikust sektorist jõudma järgmise kolme aasta jooksul ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis tähendab lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot aastas. Hiljuti jõudis teadus- ja arendusnõukogu otsusele, et 40 protsenti rahast jõuab teadlasteni otse, 40 protsenti ettevõtluse ja 20 protsenti valdkondlike poliitikate kaudu. Samal ajal korraldasid teadlased Stenbocki maja ees piketi ning kõlanud on kriitika, justkui läheks see teine 40-protsendiline rahasüst otse ettevõtete kasumiks, kirjutab Vabariigi Valitsuse innovatsioonipoliitika komisjoni aseesimees ja taastuvenergeetika ettevõtte Sunly asutaja Martin Kruus.
Tellijale
Martin Kruus: ettevõtjad ei taha teadlaste raha endale (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult ei jagata raha teadlaste ja ettevõtete vahel, vaid osa teadusele minevast lisarahast on konkreetse eesmärgiga suurendada ettevõtete konkurentsivõimet teaduskoostöö kaudu, kasvatades ühtlasi ka erasektori investeeringuid teadusmahukatesse projektidesse.