/nginx/o/2019/02/25/11824287t1h88df.jpg)
Taasiseseisvunud Eesti keele- ja lõimimispoliitika nurgakivi on olnud põhimõte, et eesti keeles peab Eestis kõikjal hakkama saama ja eesti keel on Eesti ühiskonna põhiline suhtlemisvahend. See on hakanud murenema. Nende puhul, kes räägivad inglise keelt, eesti keele oskamist miskipärast vajalikuks ei peeta.
Näiteks välisüliõpilased on pärast lõpetamist oodatud Eesti tööjõuturule ja juba praegu jääb neist lõpetamise järel siia 20 protsenti (ja IT alal koguni 50 protsenti). Ometi eeldatakse, et oma õpingute, elu ja hilisema tööga saavad nad hakkama inglise keele keeles. Eesti keele õpe pole siiani ingliskeelsetel kavadel õppivatele välisüliõpilastele kohustuslik.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)