Tarmo Pikner: mis kell me pärast sõda kohtume?

Tankid. Foto: Pilt videost

Ei, ma ei kirjuta ei Švejkist, kes soovis ilmtingimata pärast sõda kell kuus õllekas kohtuda ega ka Horatiusest, kes soovitas rahu saavutamiseks sõjaks valmistuda. Kirjutan sellest, et rahu saavutamiseks võiks ilma sõjahüsteeriata hoopis rahuks valmistuda.

Nagu kaitseministeeriumi kõrge esindaja Kusti Salm majandusjulgeoleku konverentsil ütles: «kaitseinvesteeringutega ja kaitseväe ülesehitamisega me täna sisuliselt valmistume sõjaks.» Niisiis, elame kõik koos teiega sõjaolukorras, sest nagu öeldi: «see ei ole vaid õpikute järgi kaitse mängimine.» Seega, on küsimus – mis kell me pärast sõda uuesti kohtume (kui on kellegagi kohtuda) – igati õigustatud. Mina pakuksin välja kolmveerand seitse kõige lähemas alles jäänud õllekas.

Samas, torkab silma ja kõrva, et juba enne päris sõjategevuse algust käib «sõda» sõjamoona tarnimisel. Teisisõnu – maailma ühe kasumlikuma äritegevuse – relvatööstuse lobi käib täie hooga, kaasaarvatud riigikogu tubades. Küll on konkureerivatel surmatootjatel püssikabad läinud maha kukkudes pooleks ja punatäppsihik läinud siniseks või ei suuda tankitõrjerakett läbistada soomust selles istuva vaenlasest vene tankistini.