Mart Raukas: maroonpunane Myanmar

Vanu tekste võrdlemas. Foto: Mart Raukas

Praegu saab rahvusvahelistest uudistekanalitest Myanmari kohta kuulda eelkõige rohingjade etnilise puhastuse ja inimõiguste rikkumise vaatenurgast ning vaid harva meenutatakse ISISe katseid kehtestada Myanmaris kalifaat. Mis ja miks toimub Myanmaris ning kuidas sealsed inimesed mõtlevad, kirjutab Mart Raukas oma pikalt reisilt sellesse kaugesse riiki.

Myanmar, tuntud endise nimega kui Birma, sirutub põhjast lõunasse 2000 km pikkusel territooriumil. Kui Myanmari põhjapiir algaks Soome lahe äärest, siis ulatuks selle lõunatipp puudutama Kreeka põhjaosa.

Seda hiiglaslikku, sõjakirvekujulist ala asustavad 145 suuremat rahvusrühma, kellest valdav enamik on usutunnistuselt teravaada budistid. Riigi põhjapoolsetes piirkondades on viimastel kümnenditel tekkinud kokkupõrkekoldeid seoses ISISe katsetega kehtestada Myanmaris kalifaat ning Myanmari armee vastumeetmetega. Laiemale avalikkusele on see konflikt tuntud põhiliselt küllaltki ühekülgsest vaatenurgast, rohingjade etnilise puhastuse ja inimõiguste rikkumise probleemina ning viinud riigi karismaatilise liidri Aung San Suu Kyi degradeerimiseni rahvusvahelise kogukonna maineskaalal.

Minu reisi logistikat on aidanud sättida tuttav Mandalay Ülikoolist, kes viib mind iga päevaga üha rohkem kurssi Myanmari igapäevaelu ja poliitikategijatega.

„Kunagi olid ka Bangladesh, Pakistan ja Afganistan budistlikud riigid!“ ütleb ta juba meie esimesel kohtumisel kuldse pagoodi kõrval seistes. „Islami survet ei keerata peale ainult teil Euroopas, vaid ka meil Aasias. Õnneks on meie liider meelekindel ning kogemus rikas!“