Ukse ees on riigikogu valimised. Fotograaf Peeter Langovits vaatab tagasi kahe aastakümne tagusele kampaaniale tänavapildis.
Peeter Langovitsi tagasivaade: hiigel-Savisaar ja «Aitab jamast!»
Loo kirjutamise ajal loen 2019. aasta 19. veebruari Postimehe juhtkirjast, et valija peibutamiseks on erakonnad üksteise võidu andnud potentsiaalsetele valijatele kulukaid lubadusi, millest paljud ei saa kunagi teoks.
Tuleb tuttav ette, kui heita pilk aastate taha. Põnev oli taas vaadata kaadreid, mida jäädvustasin Tallinnas 1999. aasta riigikogu valimiskampaaniast.
Mis neid eristas, mis neist tänaseni meeles? Kas majanduskriis ka mõju avaldas? Ilmselt mäletate neid ülisuures plaanis Edgar Savisaare silmi, mis vaatasid tänavanurkadelt hüpnotiseerivalt vastu...
...või prügikaste kaunistavaid plakateid «Aitab jamast!».
Esimesed reklaamid ilmusid linnapilti veebruari alguses. Neid jätkus ka mujale kui ametlikele pindadele. Plagusid oli palju kohtades, kuhu heakorraeeskiri ei lubanud tegelikult reklaame paigutada. Plangud, postid, kioskite-kaupluste ja majade seinad, ühissõidukid ja peatused.
Kleebiti nimekirju ja kandidaadinumbritega näopilte, sageli ka konkurendi plakatitele uue kihina. Eks iga plakat, kus see parajasti asus, iseloomustas ka kandidaati.
Tollane kord erines märgatavalt praegusest. Nüüd on kiivalt juba pikalt enne valimiste toimumist välireklaam keelatud, tollal oli see lubatud ka eelvalimiste ajal kuni valimispäevani. Valimispäeval oli agitatsioon seadusega keelatud ja keelust üleastujaid ähvardati trahviga, mis ulatus 20 päeva palgani (820 krooni).
Majanduskriisist hoolimata olid tollased kampaaniate kulutused rekordilised ja miljonid kroonid läksid häältepüüdmisele. Äripäeva andmetel kulutasid kuus suuremat erakonda neil valimistel kampaaniale kokku umbes 35 miljonit krooni! Sellest oli suur osa valimiskampaanias välireklaamidel. Nende tase, paigutus ja massiivsus olid erakonna peegel.
Suuremad erakonnad reklaamisid end nappide loosungitega. Reformierakond: «Tugev majandus, kindel tulevik», Isamaaliit: «Parema elu nimel», Keskerakond: «Keskerakond teab lahendusi», Mõõdukad: «Aitab jamast!» ja Koonderakond koos Maaliidu ning Pensionäride ja Perede Erakonnaga: «Üheskoos edasi!».
Kriitikat ilmus juba valimiskampaania alguses. Kirgi kütsid esimestena linnapilti prügikastidele ilmunud anonüümsed reklaamid «Aitab jamast!». Alles kampaania teises järgus selgus, et selle taga olid Mõõdukad. Vahepeal jõudsid aga agarad kratid 3. veebruari hommikuks 135 plakatile südalinnas kleepida libakleepsu Arengupartei nimega. Parteilaste seas oli palju segadust. Sisetülides vaevlev Arengupartei ei teadnud sellest midagi ja oli väga üllatunud, kui toimunust kuuldi. Mõõdukate juht Andres Tarand väitis nende valimispropaganda õigustuseks, et inimene pole rumal, ta näeb ja teab, milleks keegi võimu kasutab...
Rahval on põhjust öelda «Aitab jamast!». Vanamoodi enam ei saa ja neile see loosung sobis, leidsid Mõõdukad. Eelmistes valimistes pettunud valija oli skeptiline suhtumises suurtesse lubadustesse.
Valimisvõidu nimel oli Keskerakonna reklaamikampaania massiivsemaid, mille dominandiks oli Savisaare hüpnotiseeriv pilk tekstiga «Keskerakond teab lahendusi». Eriti võigas oli pilt, kui see reklaam jälgis sind Tartu maanteel põlenud majal.
Need silmad, need silmad... Analüütikud pidasid Keskerakonna reklaami mõjusaimaks, sest stereotüüpsed ja tugevalt retušeeritud kodanike portreed mõjusid võltsina ega toiminud.
Ametlikud reklaamipinnad said enamasti puhtaks õigeks ajaks. Juba 5. märtsil alustati nende mahavõtmist. Valimispäeval võis siin-seal näha veel omaalgatuslikke reklaame, mis olid keelust hoolimata plankudele, seintele ununenud ja mida ei kiirustatud ka pärast valimisi puhastama. Pooleldi mahakistud, soditud või rahva emotsioonidega täiendatud ja maas vedelevaid plagusid võis veel mitu päeva hiljem näha kesklinnas.
Samal perioodil ei maganud ka teised reklaamipakkujad. Neist silmatorkavaim oli Sky Plus´i reklaam «Sky Plus teab lahendusi», mille kujundus sarnanes Keskerakonna suurele plakatile.