Madli Vitismann: 17 senti ehk riik on hädas

Eurosendid Foto: Margus Ansu

Miks peaksid inimesed säästma, kui riik seda iga viimast lisasenti maksustades lausa karistab, küsib ajakirjanik Madli Vitismann.

Riigieelarve suureneb sellest hoolimata, kas meil läheb hästi või halvasti. Läks hästi – palk suurenes, ja riigile laekub rohkem tulumaksu; läks halvasti – palgatõusud on suurendanud kaupade ja teenuste hindu ning riigile laekub rohkem käibemaksu. Ent paistab, et sellest pole igasugu tasuta asjade jagamiseks küllalt ja riik on muutunud oma ahnuses naeruväärseks.

500-eurost tähtajalist hoiust pikendades märkasin, et laekunud 85-sendisest intressist oli kohe ära võetud 17 senti. Selge, tänavu hakati intressidelt 20% tulumaksu kinni pidama. Ent 500-eurone on minu palgaraha, mille pealt on juba makstud nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu. Liiatigi ei sarnane 0,2%-ne hoiuseintress karvavõrdki inflatsiooniprotsendiga, mille võrra mu 500-eurone sel ajal väärtust kaotas. Aga see pank maksab vähemalt kuigivõrd intressi, vastupidi mõnele teisele, kus tähtajalise hoiuse intressimäära väljendatakse kolme nulliga: 0,00%. Juriidilise isiku intresse maks ei puuduta, aga eraisiku juba maksustatud raha juurest pudemete kaapimine näitab, et riik on hädas. Mis maksab selle juures jutt, et inimesed ei taha säästa, kui säästmist lausa karistatakse.