Venemaa käitumine viimastel aastakümnetel on kinnitanud, et Moskva tunnustab vaidlustes teiste riikidega ainult jõudu. Uus olukord, milles Lääne-Euroopa riigid on jäämas üsna kaitsetuks, vajab NATO tuumavõimekuse tasakaalustamiseks Venemaaga kiiret samaväärsete keskmaa rakettide paigutamist Euroopasse, kirjutab erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond).
Ants Laaneots: lähi- ja keskmaa rakettide keelamise saaga (2)
31. detsembril 1999 teatas Vene televisioon, et president Boriss Jeltsin esineb riigi ees erakorralise avaldusega. Silmanähtavalt haige Jeltsin tänas vene rahvast demokraatlike reformide toetamise eest ja teatas, et ta astub tagasi ning kuni uue presidendi valimisteni määrab oma kohusetäitjaks suvel Venemaa Föderatsiooni peaministriks saanud Vladimir Putini. Ametlikult kinnitati Putin presidendi ametikohale 26. märtsil 2000. aastal toimunud presidendivalimistel. Vladimir Putin alustas tööd energiliselt. Keegi maailmas ei osanud aimata, et selle mehe võimuletulekuga muutub Venemaa ja maailma julgeolekukeskkond. Oma lähimaks strateegiliseks eesmärgiks seadis ta kontrolli taastamise post-nõukogude ruumi üle. Strateegiline lõppeesmärk oli veel ambitsioonikam – tõugata USA maailma juhtriigi positsioonilt ja saada «globaalseks administraatoriks».