Valimispäev Pärnu-Jaagupis.

FOTO: Urmas Luik

Erakondade Väitluskarika poolfinaalis läksid vastamisi Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200. Erakonnad väitlesid selle üle, kas lapse eest peaks valimistel saama lisahääle. 

FOTO: Kollaaž

VÄITLUSSELTSI LIIKMETE OTSUS VÄITLUSE VÕITJA OSAS

Kohtunikepaneel: Martin Küüsmaa, Erik Haamer, Viktoria Muske

Kohtunikepaneeli arvates võitsid selle väitluse sotsid. Arutelu käis peamiselt kahe küsimuse üle: kas laste eest hääle andmise tagajärjel midagi muutuks ning kas plaan oleks demokraatia põhimõtetega kooskõlas. Kohtunike meelest võitis mõlemad küsimused Eiki Nestor.

Põhimõttelises küsimuses süsteemi demokraatlikkusest piirdus Eesti 200 väidetega, et igal inimesel, ka alaealisel, peaks olema üks hääl, kusjuures tuleb eristada hääle omamist ja teostamist. Selle lükkasid aga sotsid edukalt ümber, näidates et antud süsteemi puhul ei jääks hääl lapsele, vaid tegemist oleks hääle edasiandmisega vanemale, kusjuures miski ei taga, et 40-aastane vanem ka 15-aastase lapse huvidele vastavalt hääletab. Lisaks võib probleemide lahendamisel häälte ümberjagamine kannatavale ühiskonnagrupile potentsiaalselt viia absurdini.

Praktilises küsimuses muutustest poliitikas oli vahekord tasavägisem. Eesti 200 kahjuks räägib tõsiasi, et esimesest kõnest peale olid väitlejad üksmeelel, et valimistulemusi uus süsteem ei mõjutaks. Lisaks tekiks oht lastetute inimeste valimisaktiivsuse langusele. Kui valimistulemustes olulisi muutuseid ei tule, siis ei saavuta plaaniga ka ühtegi eesmärki: jätkusuutlikum poliitika jääb tähelepanuta. Eesti 200 idee, et samad valimistulemused võidaks saada kampaaniatega, mis keskenduvad rohkem lastega perede muredele, ei saanud selgeks Igor Taro kõnedest, vaid ainult tähelepanelikul viidatud Postimehe ja Sirbi artiklite lugemisel. Selle argumendi võitmiseks oleks tulnud muudatusest tulenevad kasud ja vastavad muutused riigi prioriteetides selgelt välja kirjutada.

Kuna mõlemas väitlusküsimuses jäi peale sotside arvamus, kuulub neile ka väitluse võit. Kohtunikud sooviksid mõlemat väitlejat kiita hästi raamistatud, üksteise argumente täpselt adresseeriva ja sisutiheda esinemise eest. Parandamisruumi leiab kõne alguses toodud väidete lahtiselgitamisel kõne sees: näiteks sündivusest ei rääkinud sisuosas keegi ja probleemi püstitamisest: kordagi ei mainitud väitluse jooksul, mis lastega peredel puudu jääb selle tõttu, et poliitikute tähelepanu on koondunud vanuritele.

 

EESTI 200 

Kõneisik: Igor Taro (Eesti 200 üks asutajatest)

1) See on asjakohane meede võitluses madala sündivusega

2) Üldine valimisõigus motiveeriks poliitikuid arvestama rohkem järgmise põlvkonna huvidega

3) Perevalimised on õiglased kõigi kodanike suhtes ning õpetavad kodanikuvastutust juba lapseeas

Eesti 200 avakõne

Lapse eest vanemale lisahääle andmine on üks meetmetest võitluses madala sündivuse probleemiga. Statistikaametiprognoosi kohaselt on paarikümne aasta pärast kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist ja selline olukord paneb ühiskonna tugeva sotsiaalse surve alla. Analoogse situatsiooni tõttu on demograafid mitmetes demokraatlikes riikides pakkunud välja perevalimiste mudeli, võimalusena suunata poliitikat lastele soodsamas suunas.

FOTO: Eero Vabamägi

Poliitiliste otsuste tegemisel kipuvad domineerima mitte ühiskonna kestlikkusest tulenevad vajadused, vaid millised valijagrupid toovad erakondadele rohkem hääli. Nii keskenduvad poliitilised jõud pigem tänasele heaolule, kui järgmiste põlvkondade kestlikkuse probleemide lahendamisele, jättes hetkelubaduste hind ka järgmiste põlvkondade kanda. Kui möödunud aasta alguses pidasid teised erakonnad Keskerakonna erakorralise pensionitõusu ettepanekut kulukuse tõttu ebamõistlikuks, siis valimiste lähenedes peamiste kriitikute seisukohad muutusid vastupidiseks. Demograafia loob eelduse tendentsi süvenemiseks. Lastega perede osakaalu suurendamine valijate hulgas aitaks seda tasandada ja suunata poliitilised jõud mõtlema rohkem Eesti jätkusuutlikule arengule.

Euroopa Sotsiaaluuringu põhjal Eesti 2011. aasta riigikogu valimiste osas tehtud modelleerimine näitas lastega valijate seas oli rohkem hääletamas käinuid kui lastetute seas. Samuti, et lapse eest hääle andmine ei muudaks valimistulemusi olulisel määral, kuid loob piisava motivatsiooni erakondadele lisanduvaid hääli koguda.

Kodanikele alates sünni hetkest valimisõiguse andmine lähtub valimiste üldisuse põhimõttest. Siin tuleks eristada valimisõiguse omamist ja selle teostamist. Kõik kodanikud omavad valimistel võrdselt üht häält ja enne täisealiseks saamist teostab lapse eest valimisõigust tema huvides vanem. Esindusdemokraatias tuleb otsuste delegeerimist ette ka muudel juhtudel. Tegu on demokraatlikes ühiskondades valimisõiguse laienemise loogilise jätkuga.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND

Kõneisik: Eiki Nestor

1) Sündivust mõjutavad riigi targad perepoliitilised otsused, mitte lapse eest antav lisahääl.

2) Perevalimised on vastuolus liberaalse demokraatliku riigi valimisõiguse üldise ja ühetaolise valimisõiguse  põhimõttega «üks inimene, üks hääl».

3) Lisahääl vanematele soodustaks kodanike ebavõrdset kohtlemist ning vähendab esinduskogude representatiivsust.

Sotside avakõne

Lapse eest lisahääle andmine lapsevanematele ei tõsta sündivust, sest sündivust mõjutavad teaduspõhised perepoliitilised otsused. Lisahääl valimistel ei motiveeri  lapsi saama, kuna selle mõju pere igapäevasele toimetulekule puudub. See ei kompenseeri pere kasvavaid väljaminekuid, ei taga perede sotsiaalset turvatunnet ega paranda vanemate toimetulekut tööjõututurul ning ei aita kaasa töö ja pereelu ühitamisele.

Kõigepealt ei ole tõendanud, et lapsevanemate valimiskäitumine erineks märgatavalt nende kodanik omast, kelle lapsed on juba täiskasvanud või kelle lapsed pole veel sündinud. Ka oponendi esitatud uuringu tulemustest on selgunud, et laste eest antud häälte arvestamine ei muuda olulisel määral häälte jaotust. Seetõttu ei muudaks see poliitikat.

Eiki Nestor

FOTO: Pilt videost

Oponendi plaan seab ohtu liberaalse demokraatia aluseks oleva valimiste ühetaolisuse põhimõtte, et igal inimesel on üks hääl ja teise eest ei saa hääletada. Lapsed teovõimetutena ei saa valimisprotsessis osaleda ning nende eest saavad otsuseid langetada vanemad. See on hääle edasiandmine, kuna last valimisprotsessi ei kaasata. Lisahääl rikuks õigust vabadele valimistele ja soodustaks õigustamatut ebavõrdset kohtlemist.

Lastega perede üle esindatus esinduskogudes kahjustaks teiste ühiskonnagruppide huve. Kuigi ajaloos on olnud piiranguid, kus valimisõigus on seotud isiku soo, varandusliku seisundi või kinnisvara omamisega, peetakse valimiste ühetaolisust täna üheks tunnuseks, mille alusel hinnatakse valimissüsteemi demokraatlikkust.

Kui ühiskonnas kerkib teine teema, siis tuleks ka neile anda lisahääli. Lõppkokkuvõttes viis see absurdini, kus valimised hakkaksid meenutama aktsionäride üldkoosolekut. See seaks kahtluse alla valimistulemuste legitiimsuse ja lõhestaks ühiskonda. Valijad, kes peavad piirduma vaid ühe häälega näevad, et nende häälel pole enam senist kaalu ja nende valimisosalus väheneb. Viimase seltskonna pettumise ohule viitavad uuringud, mis näitavad süstemaatiliselt väiksemat valimisosalust süsteemide korral, mida tajutakse ebaausana.

Valimiste eesmärk on leida tasakaal ühiskonna erinevate huvide vahel. Lastega perede huvid on demokraatlikus ühiskonnas esindatud läbi lapsevanemate häälte juba täna – võrdsetel alustel teiste ühiskonna liikmete huvidega. Ka igasuguse valimistega manipuleerimiseta on riigikogu teinud teaduspõhiseid peresõbralikke otsuseid.

Eesti 200 lõppsõna

Sündivuse tõstmiseks vajalike teaduspõhiste perepoliitiliste otsuste täideviimine eeldab erakondade poliitilist tahet. Juba praeguste valimiste kampaania avalöök näitas selgelt, et poliitiliste jõudude põhijõupingutuse suund aktiivse valijagrupina eakatel. Oponendid seda ei vaidlustanud. Esimeste aruteluteemadena tõsteti üles pensionitõus ja hooldekodukohad. Soovime suunata poliitilist debatti rohkem perede kindlustunde tagamisele. Selleks tuleb nende väärtust poliitiliste jõudude silmis tõsta. Ainus maksev valuuta demokraatlikus protsessis on kodanike hääled ning ainus seni Eestis parlamendivalimistel esindamate kodanike grupp on alla 18-aastased.

Just valimiste ühetaolises põhimõte «üks hääl, üks inimene» toetab valimisõiguse laiendamist põhiõigusena ka lastele. Kogu rahvas peab olema valimistel esindatud ilma erisuseta. Siinjuures eristame valimisõiguse omamist ja selle teostamist, mis on põhiõiguste puhul võimalik. Täisealiseks saamiseni esindaksid lapsi valimistel nende vanemad. Pole alust arvata, et vanem tegutseks lapse huvide vastu, välistaks lapse kaasamise valimisprotsessi või kuritarvitaks mingil muul moel lapse valimisõigust.

Eesti 200 juhatuse liige Igor Taro.

FOTO: Eero Vabamägi

Meie poolt avakõnes viidatud üle-eelmiste riigikogu valimiste modelleerimine ei tuvastanud tõesti valimistulemuse olulist muutust ja seetõttu pole oponentidel ka põhjust kõnelda valimistega manipuleerimisest. Küll oli uuringu läbiviija kokkuvõtlik järeldus, et muudatustega «tõstatuksid lastega seotud teemad valimisdebatis enam, sest ilmselt sooviksid kõik erakonnad lisanduvaid hääli endale koguda.»

Kui võtame kõrvale 20 aasta prognoosi, mille kohaselt tõuseb 65-aastaste ja vanemate arv 2014. a. olnud 18 protsendilt 2040. aastaks 27,6 protsendini, tähendab see antud valijagrupi osakaalu olulist tõusu. See tekitab paratamatult surve lükata sotsiaalsed ja muud koormised tulevikku ja suurendada riigivõlga. Tulemusena halvenevad tulevaste põlvkondade väljavaated. Seega valimisõiguse laiendamine loob hoopis õiglasema tasakaalu toetust vajavate ning seda tulevikus pakkuvate ühiskonnagruppide vahel. Ka oponentide viidatud kirjatöös põhineb autori väide muudatuse ebaaususe tajust spekulatsioonil ning ta nendib vajadust reaalsete tõendite järele. Maailmas pole perevalimistega seotult negatiivseid kogemusi ning Eesti saab olla positiivne eeskuju. Olemasoleva olukorra jätkumine suurendab perspektiivis perede sotsiaalset ebakindlust ning mõjutab kokkuvõttes demograafilise probleemi süvenemisel negatiivselt ka eakate toimetulekut.

Sotside lõppsõna

Selle väitluse põhiküsimused on olnud järgmised: esiteks, kas perepoliitiliste otsuste täideviimiseks on ilmtingimata vaja lisahäält lapsevanematele, ning teiseks, kas lisahääl lapse eest esindab laste poliitilisi huvisid ning sellega suurendab poliitilist tasakaalu erinevate ühiskonnagruppide vahel. Meie usume, et oleme võitnud mõlema arutelupunkti.

Eesti 200 on väitnud, et poliitiliste jõudude valimiseelne rõhuasetus on eakatel. Esiteks, see ei ole tõsi, kuna näiteks SDE prioriteet riigikogu valimiskampaanias on just laste heaolu ning vaesuses elavate laste arv on viimastel aastatel tänu sotside valitsusliidus töötamisele kordades vähenenud. Kahjuks mitte veel null ja selle nimel töötame edasi.

Eiki Nestor. 

FOTO: Erlend Štaub

Teiseks, nagu tõid meie oponendid ise välja, koos nende pakutud muudatustega «tõstatuksid lastega seotud teemad valimisdebatis enam, sest ilmselt sooviksid kõik erakonnad lisanduvaid hääli endale koguda». Aga miks peaksid tahaplaanile jääma olulised teemad nagu eakate toimetulek, julgeolek, kliimamuutus?

Mis puudutab laste huvide esindatust, siis nii status quo’s kui Eesti 200 plaanis täiskasvanud valija teeb oma valikut iseseisvalt ning vastavalt isiklikele poliitilistele eelistustele ja väärtushinnangutele. 15-aastase nooruki ja tema 40-aastase isa või ema väärtushinnangud võivad olla vägagi erinevad. Kui lapsevanem teeb täna valikuid muudel põhjustel kui perepoliitika, siis pole mingit alust arvata, et ta lisahääle korral teistmoodi otsustaks. Muudatus ei suurendaks laste huvide esindatust vaid võimendaks lastevanemate poliitilisi eelistusi.

FOTO: Eesti Väitlusselts