FOTO: SCANPIX

Meil on arutu hulk arengukavasid ja strateegiaid ning kohati jääb mulje, et nende koostamine on aeganõudev asendustegevus. Lähtetoetustel on potentsiaali Eesti tervishoiumaastiku mõistlikumaks kujundamisel, aga nad peavad olema vajadusepõhiselt diferentseeritud, kirjutab kauaaegne kliinikumi juht, meditsiinidoktor Urmas Siigur (Reformierakond). 

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eriarsti lähtetoetusi on seitsme aasta jooksul välja makstud 41-le residentuuri lõpetanule, kes jagunesid 11 maakonna vahel. See valim ei ole kindlasti piisav sügavamaks statistiliseks analüüsiks, aga mingi pilt joonistub välja siiski. Ükski «lähetatu» ei asunud tööle Tartu, Jõgeva, Rapla ja Hiiu maakonnas, põhjused ilmselt erinevad. Ülejäänud 11 maakonnas varieerus see arv ühest neljani, silmapaistvaks erandiks oli Pärnu maakond kokku 17 lähtetoetust saanuga.