Evelyn Kaldoja: ISISe vilistlased (4)

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Paistab, et vähemalt lähiplaanis ei kujune meie kontinendi julgeoleku tõsisemaks probleemiks mitte 2015. aasta laine Lähis-Ida sisserändajad, vaid hoopis samal ajal vastassuunas kulgenud eurooplased.

Siiapoole liikunud sadade tuhandete vahele poetus muuseas ka kurjategijaid. Aga Euroopa migrandid, kes tol perioodil ISISe lipu alla tunglesid ning iraaklaste ja süürlaste kodus «kalifaati» viljelesid, on üsna eranditult radikaalid. Mistap pole ime, et nüüd tahavad lisaks Donald Trumpile ka kurdid, kes kodukandi ISISest peaaegu vabastanud, Euroopa terroristid ja vägistajad tagasi päritoluriikidesse saata, mitte oma tänavatele töllerdama või kohtu- ja vanglasüsteemile koormaks jätta.

Euroopamaad on vastuseks käitunud üsna samamoodi nagu nii mõnigi Aafrika riik oma illegaalselt Euroopasse jõudnud majandusmigrantide suhtes. Räägivad, et tegelikult võiks kurdid ikka ise kohapeal nende üle kohut mõista, ega «tõsta toru», kui neile kodanikke repatrieerimiseks pakutakse.

Üks Lääne-Euroopa riik apelleeris tükk aega sellele, et neil on sinna kodanikele järele minemine «praegu liiga ohtlik». Kuni kurdid pakkusid, et viskavad tolle maa isislased ise nende Arbīli peakonsulaati ära. Tuba täis kojupakkimist ootavaid terroriste – iga diplomaadi «unistus».

Lisaks eristab isislasi Euroopasse tulnud majandusmigrantidest see, et nad ise kipuvad nüüd sünniriiki tagasi. Teisisõnu, kui kurdid nad lahti lasevad, üritavad paljud ilmselt omal käel naasta. Rääkimata sellest, et juba on hakanud tõusma kisa Euroopa peredest, kes nõuavad poegadele ja tütardele samasugust konsulaarabi ja kojuaitamist, nagu saavad välismaal tavakuritöö sooritanud kodanikud.

Seega vajavad julgeolekuteenistused tuhandeid uusi töötajaid, kes hoiaksid silma peal sadadel ISISe elukooliga Shamimadel ja Yagodel.

Suurepärane näide on möödunud nädalal Briti meediatäheks tõusnud Shamima Begum. 19-aastane Bangladeshi juurtega Briti kodanik, kes pages Süüriasse džihaadipruudiks 15-aastaselt. Ta räägib ISISest jätkuvalt meie-vormis. Ei kahetse, arvab, et elu «kalifaadis» tegi ta tugevamaks. Teatas, et Manchesteri Ariana Grande kontserdile kogunenud väikeste tüdrukute tapmine naelu täis suitsiidipommiga oli õigustatud, sest koalitsiooni rünnakutes hukkusid ka «kalifaadi» naised ja lapsed. Ja andis end kurdidele üles vaid seetõttu, et soovis sünnitusabi. Nüüd tahab Inglismaale.

Ellujäämise korral võib Hollandit ähvardavate võimalike naasjate seas seista Begumi abikaasa Yago Riedijk. Islamisse pöördunud põlishollandlane, kes jäi naisest maha ISISe viimaseid võitlusi pidama.

Perekonnad võtavad advokaate ja nuruvad tähelepanu meedias. Ja praegu paistab väga tõenäoline, et suurel osa ellujäänuist õnnestubki Euroopasse tulla ning mitte kõik ei satu vangi. Või kui satuvadki, siis tulevad sealt peagi sama radikaalsena välja. Seega vajavad julgeolekuteenistused tuhandeid uusi töötajaid, kes hoiaksid silma peal sadadel ISISe elukooliga Shamimadel ja Yagodel.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles