Eesti sõdurid soomusrongis Aluksne sõjakäigult naasmas.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv.

Täna sada aastat tagasi võtsid soomlased ära Aluksne ehk toonase nimega Marienburgi.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Veebruari alguseks olid tähtsamad Eesti linnad ja peaaegu kogu territoorium vaenlasest vabad. See ei tähendanud, et raskused oleks sellega lõppenud. Hullem oli veel ees. Hilistalv ja varakevad 1919 olid Eesti Vabadussõjas kõige raskemad ajad. Abi mujalt kui Soomest polnud saabuma hakanud, toiduvarud olid Eestis otsakorral ja kogu Vabadussõja lõunarindel peeti raskeid lahinguid Punaarmee lätlastest koosnevate väeosadega. Ka ülemjuhataja Laidoner on hinnanud seda tagantjärele Vabadussõja kõige raskemaks ajaks.

Sõda eestlaste ja lätlaste keelepiiril 1919. aasta algul oli põhimõtteliselt Eesti-Läti sõda, sest Eesti sõjaväel tuli peamiselt rinda pista Punaarmee lätlastest koosnevate üksustega. Ka kogesid meie väed Põhja-Läti aladel pigem külma vastuvõttu kohalikelt ning lausa vastutöötamist. Sellegipoolest oli Eesti sõjaväe strateegiline mõte lihtne ja loogiline: sõda oli tarvis viia vaenlase maale ning panna pearaskust kandma teised. Veebruari keskpaigas lõunarindel alanud Eesti vägede pealetungi eesmärk oli viia sõjategevus Eestist välja. Aluksne ehk toonase nimega Marienburg kujutas endast raudteesõlme, mille hõivamine oli tähtis, sest see võimaldas omakorda paremini kontrollida Riia-Pihkva maanteed ja seda vaenlase jaoks läbi lõigata.