Perearst: vaktsineerimisvastasus on nagu Kremli propaganda (14)

, Perearst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearst Piret Rospu
Perearst Piret Rospu Foto: Sander Ilvest

Vaktsineerimises kõhklemisega on perearst Piret Rospu hinnangul tänaseks kokku puutunud tõenäoliselt kõik perearstid, kuid kahtlused vanemates on kunstlikult ning kohati suisa pahatahtlikult tekitatud.

Eile ilmus ravimiameti ülevaade Eestis 2018. aastal tehtud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete teatiste kohta. Selgus, et pärast vaktsineerimist tuberkuloosi vastu oli tuberkuloosi haigestunud kaks last, kellest üks kahjuks suri ja teine saab praeguseni tuberkuloosivastast ravi.

Tuberkuloosivaktsiin on elus nõrgestatud vaktsiin, mis on tänaseks vanim jätkuvalt kasutusel olev vaktsiin. See võeti kasutusele juba 1921. aastal ja muutus Eestis kättesaadavaks 1948. aastal. Tuberkuloosivaktsiin on maailmas kõige laialdasemalt kasutusel olev vaktsiin, mida on saanud kokku üle nelja miljardi inimese.

Tuberkuloos on väga raske haigus ning meil Eestis on lisaks probleemiks, et suur osakaal levivatest tuberkuloosibakteritest alluvad halvasti ravile ehk on multiresistentsed. See tähendab, et tavalise ravi asemel (vähemalt neli antibiootikumi korraga ja vähemalt kuue kuu vältel) on sageli vaja kasutada rohkem antibiootikume ja veel pikema aja vältel. Vaktsineerimisega on võimalus kaitsta lapsi multiresistentsete tuberkuloositekitajate eest.

Tuberkuloosivaktsiin kaitseb eeskätt lapseea kõige raskemate tuberkuloosi vormide eest, pakkudes kõige tugevamat kaitset tuberkuloosse meningiidi ja üldise ehk miliaarse ehk dissemineerunud tuberkuloosi vastu. Mõlemad on ääretult rasked haiguse vormid väga kõrge suremusega, kusjuures enam on neist ohustatud just alla viie aasta vanused lapsed.

Tuberkuloosivaktsiini puhul on tegemist elusvaktsiiniga, mis on vastunäidustatud immuunpuudulikkusega patsientidele. Eestis olid mõlemad vaktsineerimisjärgselt tuberkuloosi haigestunud lapsed vaktsineerimise hetkel terved, kuid järgnevate elukuude jooksul diagnoositi ühel leukeemia ja teisel granulomatoostõbi, mis on geneetiline mitmeid organsüsteeme, seal hulgas immuunsust kahjustav haigus. Kumbagi haigust polnud võimalik vaktsineerimise hetkel kuidagi ette näha. Tunnen mõlemale perekonnale südamest kaasa.

Tänu vastsündinute vaktsineerimisele ja tuberkuloosiga tegelevate kopsuarstide heale tööle on Eestis tuberkuloosi levik oluliselt langenud. Kuidas vaktsineerimisega edasi minnakse ja kas mingist hetkest alates minnakse meil üle ainult riskirühmade vaktsineerimisele, seda on juba sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjon arutanud. Otsused riikliku immuniseerimiskava muudatuste kohta tehakse kõige värskemaid Eesti andmeid arvesse võttes, lähtudes parimast maailmas olemas olevast teaduslikust tõendusest.

Vaktsineerimisvastasuse taga on tihti omakasu

Vaktsineerimises kõhklemisega on tänaseks kokku puutunud tõenäoliselt kõik perearstid, kuid kahtlused vanemates on kunstlikult ning kohati suisa pahatahtlikult tekitatud. On mõistlik selgelt vahet teha vaktsineerimises kõhklevatel vanematel, kes tahavad teha oma lapse jaoks parima otsuse ja on sotsiaalmeedias puutunud kokku hirmutava vaktsineerimisvastase materjaliga, ja tõelistel vaktsineerimisvastastel, keda on väga väike seltskond. Vaktsineerimisvastasuse taga on sageli mingi selgelt defineeritav huvi, miks meditsiini vastu usaldust õõnestada tahetakse.

Eesti suurima vaktsineerimisvastase aktiivgrupi müügiartiklite hulka kuuluvad lisaks skandaalsetele MMS-ile ja TRS-ile ka näiteks probiootikumid, toidulisandid, vaktsiinidest puhastamise sessioonid, homöopaatiline vaktsineerimine, inglid, šamaanid, kristallid, telegram.ee, vesinikuvesi, eeterlikud õlid, tasulised raamatud ja filmid vaktsineerimise (ohtlikkuse) kohta.

Vaktsineerimisvastaste tegutsemisstiil on nagu Kremli propaganda, kus räägitakse läbisegi valesid, pooltõdesid ja tõdesid, sellises sogases vees on eelteadmisteta lapsevanemal väga raske aru saada, mis vastab tõele ja mis mitte. Peamiselt rõhuvad vaktsineerimisvastased just vaktsiinide ohutuse teemale, paisutades vaktsineerimisega seotud ohud ebaproportsionaalselt suureks.

Vaktsiinid ühed ohutumad sekkumised tervishoius

Tegelikult on teada, et vaktsiinid on üks ohutumaid sekkumisi kogu tervishoius, vaktsiinide ohutuse seire toimub järjepidevalt, maailmas kogutakse infot kõrvaltoimete kohta erinevatesse vabatahtlikesse ja riiklikesse registritesse ning neid andmeid ka analüüsitakse regulaarselt.

Mitte mingit senitundmatut ohtu ei ole sealt välja tulnud. Ootamatuid kasusid küll – näiteks elusvaktsiinid (tuberkuloosivaktsiin ja leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin) on vähendanud laste hulgas suremust ka teistesse haigustesse peale vaktsiinides sisalduvate, rotaviiruse vaktsiin vähendab laste haiglasse sattumist krampidega ja hiljuti leiti, et ilmselt ka haigestumist 1. tüüpi diabeeti.

Mõned vanemad soovivad vaktsiine teha hiljem, et lasta lapse immuunsüsteemil küpseda. See ei ole tegelikult vajalik. Juba vastsündinutel on immuunsüsteem piisavalt võimas, et toime tulla tuhandete erinevate mikroobide ja sadade tuhandete erinevate antigeenidega nende mikroobide pinnal.

Riikliku immuniseerimiskava vaktsiinides on ainult mõned sajad antigeenid, see ei ole imiku immuunsüsteemile kuidagi liiga suur koormus. Lisaks on väga selged põhjendused, miks need vaktsiinid on kavas niisugusel ajal nagu nad on. Mitmed haigustekitajad (läkaköha ja Haemophilus influenzae b) on kõige sagedasemad ja kõige ohtlikumad just esimesel eluaastal.

Ka B-hepatiiti imiku- või väikelapseeas nakatudes tekib rohkem kui pooltel lastel krooniline maksapõletik, võrreldes viie protsendiga täiskasvanueas nakatunutest. Mõned vaktsiinid on imikueas ka tõhusamad kui hiljem, näiteks seesama B-hepatiidi vaktsiin on vastsündinutel 95-100 protsenti efektiivne ja näiteks 40-aastastel 90 protsenti efektiivne. Imiku- ja lapseeas tehtud B-hepatiidi vaktsiin annab praeguste uuringute kohaselt eluaegse kaitse.

Usaldamatus on probleem

Üha kasvav usaldamatus tavameditsiini vastu on ilmselt laiem probleem, mis käib käsikäes igasuguste ennustajate ja posijate populaarsusega meie ühiskonnas. Vaktsineerimise puhul muidugi on asjast huvitatud osapooled, kes teevadki vaktsineerimiste õõnestamise osas aktiivset tööd.

Eelmisel aastal näidati, et USA vaktsineerimisteemalistes Twitteri-debattides osalevad trollid samast Kremli trollifarmist, mis sekkus USA presidendivalimistesse ja mis ilmselt nüüd ka Eestis nende Propastopi ja Postimehe koostöös kinni pandud lehtede taga oli. Kremli trolle tõenäoliselt ei huvita see, kui kõrge vaktsineerimisega hõlmatus meil on (ja pärast haiguspuhangute teket nagunii hõlmatus jälle tõuseb, USA-s on praegu leetripuhangud ja vaktsineerimisvastastes kogukondades on vaktsineerimise aktiivsus tõusnud 500 protsenti). Kremli trolle huvitab see, et vaktsineerimisteemalised debatid läheksid kiiresti äärmuslikeks, et ühiskonnas tekiksid suletud ja teisi osapooli umbusaldavad grupid. Niisugust polariseerunud ühiskonda on lihtne lõhestada ja manipuleerida. Eesti vaktsineerimisvastased kopeerivad üks-ühele USA vaktsineerimisvastaseid, samasugused mehhanismid toimivad ka meil.

Teine külg on see, et meie üha vanemaks ja haigemaks jäävas ühiskonnas on järjest rohkem neid inimesi, kelle elu kestus ja kvaliteet sõltub ravimitest. Üsna kergesti tekib selle foonil kuvand arstidest kui mingitest ravimiärikatest, see kuvand laieneb ka vaktsiinidele.

Tervisliku eluviisi jutt patsiendile igav

Muidugi, kui perearstid räägivad keskealistele inimestele tervislikust toitumisest ja liikumisest, stressi ohjamisest, alkoholist ja suitsetamise maha jätmisest, siis see on nagu mingi igav jutt, mida keegi kuulata ei viitsi. Need lihtsad vahendid on aga mitmete väga sagedaste (mittenakkuslike krooniliste) haiguste võimsamad eemale hoidjad, mis aitaksid ravimite kasutamist kui mitte vältida, siis vähemalt aastateks edasi lükata.

Ma olen alati väga õnnelik, kui mõnel patsiendil on õnnestunud oluliselt kehakaalu langetada liikumise ja toitumisega ja neil saab näiteks vererõhku langetavaid ravimeid vähemaks jätta. Sellisel viisil saavutatud normaalsete tervisenäitajatega käib kaasas suur hulk teisi boonuseid tervisele, mida mitte ükski ravim mitte kunagi matkida ei suuda.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles