/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/18/11799574t1h2af1.jpg)
Plekiline tüüfus on wiimasel ajal Põhja armee sõdurite seas wäga laiali lagunenud, kõige rohkem haigemajades, kuhu neid kokku kuhjatakse ja kus sanitaar-olud alla igasugu kriitikat on.
Postimees 1920. aastal: taudi hädaoht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõdurid on maas põrandal õlgede peal ilma korraliku pesuta, riietes, mis kord mitu kuud tagasi selga on pandud ja mida ka nüüd ära ei wõi wõtta, sest külm on wäljakannatamata. Toitmine wõimatu wilets. Need, kes satuwad sarnastesse haigemajadesse, on külmetamise ehk mõne muu haiguse tõttu surmale pühendatud, sest haigus hakkab ju kaaslastelt külge, kes enne seal maas lamasid ja lamawad. Suremus tõuseb alatasa ja wiimasel ajal on surejate arw päewas kuni sajani tõusnud. Mõned haigemajad on päris ilma arstideta, sest haigus on ka arstidele külge hakanud ja uut personaali ei ole kusagilt wõtta.
Siin peab kõik abinõud wiibimata tarwitusele wõetama, et see epideemia meie rahwas, eraldi rahwawäes, laiali ei laguneks. Haiged peaks wiibimata ewakueeritama, mitte neid kauem siin, rahvawikas Wiru maakonnas hoitama. 19.02.1920