Tõnis Oja

FOTO: Postimees

Mis maa see on, kus tuludeklaratsiooni täitmisest on saanud rahvussport, küsib Tõnis Oja Postimehe majandustoimetusest.

Mina märkasin oma Facebooki sõprade esimest postitust «Deklareeritud!» juba neljapäeval enne kella seitset ehk üle viie tunni enne tuludeklaratsioonide ametlikku esitamise algust. Mitu tundi varem teatas kolleeg, et maksu- ja tolliameti veebiserver ei toimi, mis tähendas, et ilmselt oli see juba üle koormatud.

Mul teiste riikide tuludeklaratsioonide täitmise kohta andmeid ei ole, aga kahtlustan, et Eesti on üks väheseid, kui mitte ainus riik maailmas, kus käib võidujooks selle üle, kes saab oma tuludeklaratsiooni kõige kiiremini täidetud, ja uhkustavad sellega ka sotsiaalmeedias. Reedel oligi enim esitatud küsimus, kas su tuludeklaratsioon on juba esitatud, ning eitava vastuse korral tuli kolleegidele vaata et isegi süüdlasena aru anda, miks seda veel teinud pole.

Siinkohal võikski küsida, mis maa see on, kus tuludeklaratsioonide täitmisest on saanud omamoodi rahvusport?

Minu mäletamist mööda hakati tuludeklaratsioone esitama esimestel päevadel massiliselt umbes poolteist aastakümmet tagasi laenubuumi algusaegadel, mil üha enam ja enam inimesi hakkas eluasemelaenu võtma.

Reedel oligi enim esitatud küsimus, kas su tuludeklaratsioon on juba esitatud, ning eitava vastuse korral tuli kolleegidele vaata et isegi süüdlasena aru anda, miks seda veel teinud pole.

Enne laenubuumi kiputi tuludeklaratsioonide täitmist jätma pigem viimastele päevadele. Näiteks 15 aastat tagasi, 24. märtsil 2004 ehk umbes nädal enne deklaratsioonide esitamise lõpptähtaega kirjutas Äripäev, et vaatamata sellele, et elektrooniliselt oli esitanud oma tuludeklaratsioone umbes 70 protsenti deklareerijatest, olid maksuametis taas pikad järjekorrad. Deklaratsioonid oli selleks ajaks esitanud umbes 300 000 inimest ehk alla poole. Nüüd oli pühapäevaks, mil ametlikult oli saanud deklareerida vaid kolm päeva, seda teinud juba üle poole.

Laenuintressidelt sai toona tulumaksu tagasi täies mahus ning ka eluasemelaenude baasintressiks kujunenud euribor oli kõrge, mistõttu summa, mida tagasi saadi, oli üsna märkimisväärne. Paradoksaalselt sai eluasemelaenude intressist isegi omamoodi säästuinstrument – tagasisaadavat summat sai kevadel kasutada kas mõne kestvuskauba ostmiseks või mõne soojamaareisi finantseerimiskeks. Lisaks on tuludeklaratsioonide täitmine imelihtne.

Ehkki tänu uuele maksusüsteemile ja selle ümber valitsevale segadusele saab enam kui pool miljonit maksumaksjat sel kevadel tagasi rekordilised 200 miljonit eurot, jaguneb tagastatav summa väga paljude inimeste vahel ja ühe inimese saadavad summad on suhteliselt väikesed. Mis aga veelgi olulisem, maksusoodustustest tulenevaid tagasimakseid saadakse umbes 60 miljonit, 141 miljoni eurot oleme maksnud maksuametile lihtsalt rohkem, mida riik nüüd oma heldusena deklareerib. Riik maksab lihtsalt meile oma võla tagasi.

Veebruari lõpp on õnnistatud meil üsna mitme rahvaspordiüritusega. Lisaks tuludeklaratsioonide esitamise algusele oli nädalavahetusel Tartu maraton ning 21. veebruaril algab riigikogu valimiste e-hääletamine. Ka viimasel alal on oodata kiireimate valijate vahel tugevat rebimist.