Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/05/6749295t1h12e9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/07/14/3202449t1h17cd.jpg)
Ka opositsioonis olles olen alati toetanud valitsuse kaitsevaldkonna eelnõusid, sest riigikaitse on mulle oluline. Riigikaitse pärast ma üldse riigikokku kandideerisingi. Praegu kaitsehangetes toimuv tekitab aga küsimusi ja hämmeldust, kirjutab riigikogu liige Madis Milling (Reformierakond).
Võime lõpmatuseni arutada selle üle, kas meie riik on paremini kaitstud siis, kui investeerime selleks 2 protsenti riigieelarvest või 2,5 protsenti – tegelikult otsustab meie kaitsetõhususe see, mida me selle rahaga teeme. Meie hiljutised kaitsehanked pole selles osas suurt kindlustunnet sisendanud – probleeme on nii hangitud CV90-te moderniseerimisega kui ka käsitulirelvade hankega. Paralleelselt menetletakse hanget, millega ostetakse Eestile eelmise generatsiooni tehnoloogiaga Iisraeli tankitõrjerakette, mis ei suuda moderniseeritud vene tanki aktiivsoomust läbistada. Tõhus tankitõrje on aga meie kaitsevõimekuse üks alustala.