Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Karen K Burns: isadel lastega tegelemine keelatud! (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Pexels / CC0 Licence

Lea Danilson-Järje järjekordne artikkel teemal, kuidas laste kasvatamise juurde isade kaasamine emadelt justkui midagi ära võtab, ei kõneta tulevasi emasid. Autor teeb levinud stereotüüpse vea ja asetab lapse ema kõrgemale kui isa, mis on nii meeste kui ka laste suhtes üpriski ülekohtune, kirjutab Karen K Burns.

Põlvkond, kes hakkab lapsi saama nüüd ja tulevikus, on kasvanud vabas Eestis ja avali Euroopas, hoopis teiste väärtushinnangutega kui meile eelnevad põlvkonnad. Naised ootavad meestelt võrdsemalt panust. Samuti väärtustavad noored isad üha enam aega, mille nad saavad oma lastega veeta, või vähemalt tuleb kasuks kui see neile lihtsamaks teha.

Millest kogu kära? Euroopa Liit on kokku leppinud minimaalselt kahe kuu pikkuses lapsehoolduspuhkuses, mis on reserveeritud ainult isadele. Esialgne soovitus oli neli kuud, aga läbirääkimistel liikmesriikidega – kellel on kõigil erinevad praktikad – jõuti ühiselt kompromissini. Eestis on lubatud mõlemal vanemal võtta lapsehoolduspuhkust omavahel kokku leppides, mis jätab mulje, justkui oleks meie süsteem «vabam», ent statistikast näeme, kuidas püsivalt võtavad isad puhkust vähem kui 10 protsendil juhtudest. See nn valik tehakse pere eest ühiskondlike normide ja ootuste kaudu nii, et naised hoolitsevad enamiku ajast laste eest. Just seda aitab EL uus meede muuta, tuues isad rohkem koju oma laste juurde. Muidugi võime siinkohal kasutada ka Danilson-Järje särtsakalt meelevaldset väidet, et põhjus, miks nii vähesed isad puhkust võtavad, on hoopis katkine peresuhe. Tema sõnul kuuluvad gruppi, kes puhkust ei kasuta, ka nõrga ning probleemse paarisuhtega pered. Tegelikult jätavad isad lapsehoolduspuhkuse võtmata iganenud, kuid üldlevinud hoiakute tõttu.

Kes jääb millest ilma?

Danilson-Järje järgi kannavad naised tohutut kahju. Kogu poleemika on tühi, sest mitte keegi ei jää mitte millestki ilma. Eesti naised saavad ka edaspidi kasutada maailma pikimat lapsehoolduspuhkust (kui nad seda soovivad). Lisaks saavad isad lisaks kaks kuud, mis on mõeldud ainult neile. Ja hiljutised muudatused vanemahüvitises tähendavad seda, et töötamist lapse kõrvalt enam ei trahvita, meil on ülihelde mitmikele mõeldud lisatoetus (kolmikute ja enamaarvuliste mitmike puhul saab pere 1000 eurot kuus), lisaks lasterikka pere toetus alates kolmandast lapsest ning vanemahüvitist on nüüd võimalik kasutada vastavalt soovile tervelt 3 aasta jooksul!

Tänu paindlikumale süsteemile ja võimalusele teenida vanemahüvitise kõrvalt ka tulu naasevad juba praegu naised tööturule varem ning survestavad tööandjaid pakkuma osaajaga ning paindlikku töökorraldust. Just see on võti rohkemate lastega Eesti suunas – kus riik väärtustab mõlema vanema panust ainult neile kingitud vanemahüvitise kaudu, lastes ülejäänud aja osas perel ise otsustada. Oma vanemate suurenenud hoolest ja tähelepanust võidab lõpuks ju ikkagi laps.

Miks see hea on?

Isad, kes on hoolitsenud oma väikelaste eest rohkem, on õnnelikumas paarisuhtes. Need lapsed, kelle eest on väikelapse eas hoolitsenud lisaks emale ka isa, on paljude, sh OECD uuringute järgi kognitiivselt võimekamad ja parema vaimse tervisega. Kodus abiks olev isa aitab naisel – olgem ausad, üpriski kurnavast – sünnitusest ja värskeks vanemaks olemisest taastuda ning mehed, kes on oma väikelaste jaoks kohal, on parema vaimse tervisega. Eestis, kus mehed töötavad end ribadeks oma tervise arvelt, on maailma suurimaid noorte meeste enesetappude arvud ning kus mehed elavad naistest umbes 10 aastat vähem, teeks kuhjaga kasu see, kui meil oleks õnnelikumad isad, emad ja perekonnad tervikuna.

On igati loomulik ja loogiline, et kumbki vanem saab ainult endale ja oma lapsele reserveeritud aja, mille jooksul koos kasvada. Ülejäänu saab jagada nagu pere soovib ning kelleltki ei võeta midagi ära. Emad saavad kodus edasi olla, kui soovivad, ja isad saavad samuti aja, mis on päriselt nende ja lapse oma – õnnelikest ja vähem stressis isadest, kes pühenduvad oma lastele ja selle kaudu ka paarisuhtele, võidavad kõige enam meie lapsed. Ärme võtame neilt seda võimalust ära oma isadega senisest rohkem aega koos veeta just väikelapseeas!

Karen K Burns on Briti-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees, juristiharidusega hiljuti Eestisse naasnud patrioot, kes on elanud ja töötanud UKs ja Lähis-Idas. Ta esineb sageli tehnoloogiakonverentsidel ja soovib rohkem tüdrukuid tehnoloogiasektorisse tuua. Tema põhitöökoht on IT-sektoris.

Artikkel on algselt avaldatud Feministeeriumis

Tagasi üles