Kõige häirivam kogu Vakra loo juures ongi mentaliteet, mis sellega välja on koorunud. See on teolt tabatud kahemehe mentaliteet, kes on tundidest poppi teinud, emale päevikusse hinnete võltsimisega vahele jäänud ning sellele mingeid haledaid vabandusi toonud. Kusjuures kahemeestena on käitunud nii sotside partei, Vakra kui ka Tallinna Ülikool. On ka neid, kes kahemehele kaasa tunnevad ja talle ise vabandusi välja mõtlevad, näiteks «see oli juba ammu» ja «nii teevad kõik». Andke andeks, aga ei tee nõnda «kõik». Mõni on teinud Savisaare vihmavarju hoidmise ja lõputöö varastamise asemel reaalselt suuri asju. Otsinud näiteks vähile ravimit või pannud aluse mõnele suurele ettevõttele.
Mõni on teinud Savisaare vihmavarju hoidmise ja lõputöö varastamise asemel reaalselt suuri asju. Otsinud näiteks vähile ravimit või pannud aluse mõnele suurele ettevõttele.
Plagiaat ja akadeemiline sullerlus on paraku meie ühiskonna mentaalsuse ja akadeemilise keskkonna osa. Tegemist on korruptsiooni liigiga. Seda ei saa välja juurida samamoodi, nagu Taavi Aas on seni näiteks «välja juurinud» Tallinna linnast korruptsiooni: à la laseme Soraineni advokaatidel maksumaksja raha eest ette valmistada paberi, millega häda korral on hea oma paljast tagumikku kinni katta. Ülikoolid peavad käised üles käärima ja hariduspettusele nulltolerantsi välja kuulutama!
Mis puudutab Vakrat, siis valik on selge: kas talitada nagu idas või nagu läänes. Läänes lõppevad sellised lood poliitiku vabanduse palumise ja tagasiastumisega, idas vilistatakse kõigele ning seepärast on näiteks riigiduuma «teadlaste» dissertatsioonid copy-paste ja keegi isegi ei häbene seda. Ka sotsid, kes muidu varmad teistele moraali lugema, on koos Vakraga piltlikult öeldes häbelikult põõsastesse peitu pugenud. Nii on kordunud see, mis juhtus juba pärast aktsiisi-jama, kui Ossinovski mõneks ajaks lihtsalt peitu läks, oodates, et küll üle läheb. Kuid nii ei tohi neid asju teha...