Sirbis sel reedel: eesti keel, valimislubadused ja liberaaldemokraatia kriis

Sirbis 15. veebruaril:

Sirp 15.02 Foto: Sirp

KAAREL TARAND: Eesti mõõdetakse kandiliseks

Täppispoliitika kujundamise aluseks saavad vallast väiksemad ruumiüksused.

Nomen est omen – nimi kõneleb iseenda eest! Kui asja on kuidagi nimetatud, siis tähendab see, et olemas on ka asi ja seda on olnud põhjust nimetada. Tuhat aastat elasime siin maal teadmises, et kui ütleme «maakond», siis teame ka, mis see on, oskame seda kirjeldada ja lisanimega teistest samalaadsetest eristada. Enam ei tea. Nõukogude võim pani katkestusele aluse, muutes põliseid jooni kaardil, nimetades maakonnad ümber rajoonideks ning tsoneerides põgusaks hetkeks Eesti ka kolmeks oblastiks. Kui rajoonid iseseisvuse taastamise käigus maakondadeks tagasi nimetati, ei tihanud üleminekuvõim rajoonipiire muuta, mistõttu tekkisid ajaloolises kontekstis ebamaakonnad Rapla ja Põlva kihelkonnakeskuste ning Jõgeva raudteejaama ümber.

MARGIT LANGEMETS: Sõnaveeb – EKI uus sõnastikuportaal

Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on – kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta.

Eesti keele aasta on eesti keele sõpradele ja kõigile keelehuvilistele kinkinud juba mitu uut sõnaraamatut. Eile tutvustati avalikkusele aga Eesti Keele Instituudi ja tema arenduspartneri TripleDevi koostöös valminud instituudi uut sõnastikuportaali Sõnaveeb. Selle kaudu leiab kasutaja veel kaks uhiuut sõnaraamatut ehk «Eesti keele sõnaraamatu 2019» ja «Eesti keele naabersõnad 2019» ning uuendatud «Eesti-vene sõnaraamatu» (1997–2009), kuhu on lisatud umbes 10 000 uut sõna koos vene tõlkevastetega.

ÜLLE MADISE: Eesti keel pole pelk tarbeese

Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.

Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust «Miks sa aega raiskasid?». Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb kuulutada: raiskamine ei ole mitte eesti keeles kirjutamine ja rääkimine, vaid raiskamine – isegi esivanemate reetmine – oleks hoopis eesti keele äraandmine.

KARL LEMBIT LAANE: Liberaaldemokraatia kriis ja vabaduse kaks mõistet

Demokraatiat ei saa jätta populistide pärusmaaks, nagu näib olevat tehtud meie valimisrallis, muidu kaotame demokraatia mõlemad jalad.

Näib, nagu olnuks see alles eile, kui Francis Fukuyama sai kuulutada liberaaldemokraatia täielikku ja pidurdamatut võitu: kuidas «universaalses homogeenses riigis» (kuhu me jõudnud oleme) on kõik inimkonna ajaloolised vastuolud lahenenud, inimvajadused rahuldatud ning ajalugu lõppenud. Nüüd, kolmkümmend aastat hiljem oleme olukorras, kus jutud liberaaldemokraatia kriisist on muutunud juba valdavaks ning isegi tüütuks: populistid ja radikaalid tõusevad esile kõikjal läänes ning ei näi olevat ühtki jõudu, mis suudaks neid peatada, rääkimata siis täpsemast selgitusest, miks me siia jõudnud oleme ja mis oleks lahendus. Kuigi teema on äraleierdatud,  proovin meie demokraatia pidupäeva lähenedes pakkuda ühe võimaliku seletuse ja väljundi.

OTT LUMI: Valimislubadustest

Kuna kommunikatsioon valijatega muutub üha sektipõhisemaks, siis on väiksed valed pea alati lubatud ja aeg-ajalt ka suured.

Jaanuari peetakse vaikseks kuuks, aga iga nelja aasta tagant tuleb see pisut teisiti. Ka lõppenud jaanuari võib võtta kui lubaduste kuud – tuhanded valimisplakatid tänavatel, sajad paremat elu lubavad hõiked parteiprogrammides. Tõik, et Eestis hakatakse andma tummisemaid valimislubadusi just jaanuaris, on kenasti vastavuses selle ajaperioodiga laiemas mõttes. Jaanuaris mõtleme ju enamasti kõik uue aasta puhul endale antud lubadustele. Ka vanad roomlased on nimetanud jaanuari kahe näoga Januse järgi, kes suutis üheaegselt vaadata tulevikku ja minevikku. Aga see selleks, ega me veebruaris lubadusi vähem näe. Tulenevalt kummalisest välimeedia keelust on need kolinud televiisorisse ja arvutisse.

LAURI LAANISTO: Teadusest valimisprogrammides ehk Mida lubatakse ja mis on muutunud võrreldes eelmiste üldvalimiste programmidega

Viimastel kuudel on palju räägitud teadusest ja selle rahastamisest nii hea kui ka halva külje pealt. Ühest küljest sõlmiti ühiskondliku lepingu laadne dokument, mis peaks suurendama teaduse rahastuse järgneva kolme aasta jooksul ühe protsendini SKTst ja ka edaspidi vähemalt samale tasemele jätma. Teisalt ilmneb valitsuse majandusarengu komisjoni aruteludest, et heal juhul võib lisanduvast rahastusest jõuda teaduseni vaid kolmandik, ülejäänu suunatakse ettevõtluse ja poliitika arendamisse.

TRIINU PAKK: Laulgem hoi! Elagu Karu!

Loomingu Raamatukogu tekstide kvaliteet on alati olnud kõrgel tasemel. Ei vääratatud mulluseski aastakäigus.

Igasugused aastaülevaated peavad tavakohaselt sisaldama mõningast statistikat. Seega alustan arvudest.

2018. aastal ehk Loomingu Raamatukogu 62. aastakäigus ilmus 19 raamatut, sh tõlkeid 11 keelest, kokku 34 autorilt (kui lugeda ükshaaval sisse kõik «Kuueteistkümne eesti kirja» autorid) või siis 19-lt autorilt (kui lugeda kirjakogumiku autoriks sümboolselt üks Kirjutav Eesti Mees). Kaks raamatut – lisaks kirjadele veel Jüri Kolgi «Esimene malbe päev sel aastal» – on algupärandid, ülejäänud 17 tõlked.

Arhitekt pärandi kaitsel. Riin Alatalu intervjuu muinsuskaitsja ja arhitekti Fredi-Armand Tompsiga.  FREDI-ARMAND TOMPS: «Muinsuskaitse segab ainult neid, kellele on rahvakultuur võõras ja kes omavolitsevad ega taha muinsuskaitseseadust tunnistada.»

Salvestis ei asenda elavat esitust. Kristiina Kiis intervjueerib Pärnu Linnaorkestri peadirigenti Kaspar Mändi. KASPAR MÄND: «Üritan teha nii, et mu lemmikteos on see, mida parasjagu dirigeerin. Ma ei kiindu teostesse jäädavalt, üritan kogu aeg midagi uut avastada.»

ENDEL PÕDER: Imelisest elust bibliomeetriamullis

Võiks loota, et arusaamine praeguste indikaatorite absurdsusest jõuab kunagi teaduse tähtsate otsustajateni ja see juhtub enne, kui kõik maailma teadlased on  saanud kõikide avaldatavate artiklite kaasautoriks.

Kõik teadushuvilised on kindlasti kuulnud Eesti teaduse imepärasest edukusest. Autoriteetsed andmed näitavad, et Eesti teadus oli 2018. aasta märtsis maailmas suurepärasel 17. kohal  ja detsembris jõudis juba 12. kohale, edestades näiteks Saksamaad ja Soomet. 2018. aastal oli Eestis 17 tippteadlast (Venemaal 7 ja Lätis mitte ühtegi).  Ja see kõik toimub peaaegu ilma riigi raha kulutamata.

Kõik need edusammud põhinevad bibliomeetrilistel näitajatel ehk teaduspublikatsioonide ja viidete kokku lugemisel. Tundub nagu lihtne asi. Aga lähemalt vaadates siiski mitte väga. Ja mõne koha pealt lausa müstiliselt arusaamatu.

KAUR RIISMAA: Tuha(t)kunstnik. Üks monoloog kunstniku, usu ja teaduse asjus

Kunstnik vaatab teaduse poole, et omandada tõsikindlad teadmised, kuid looma peab ta teose, mis põhineb ainuüksi lugeja usul.

Mõni aeg tagasi sattusin Niguliste muuseumis vaatama «Nelja monoloogi Püha Jüri asjus». Ehk kõrgetest ootustest tingitult, aga tulin pärast esimest vaatust tulema, kuna tekst hajus löövidesse ja võlvide alla. Meelis Oidsalu ütleb kiitvas arvustuses leebelt, et «Monoloogid» eeldavad vaatajalt kannatlikkust ja «teadlikku pühendumist» (Sirp 24. VIII 2018). Küllap mul siis sellist kannatlikkust ei olnud – kartsin, et kunagine lugemiselamus lahtub. Kiitust väärib aga kavaleht, mis ka Sittowi-võhikule, kes Krossi novelli kunagi lugenud pole, probleemi kenasti pulkadeks lahti võtab. Selles vestleb säravalt tüütuks mängitud agar lavastaja kunstiajaloolasega ja püüab mõista, mis kogu Krossi-Johanseni sittowiaanas tõele vastab.

ANDRI KSENOFONTOV: Galeriikäik. Nägin puhast kulda

Arvustamisel

Wolfgang Engleri, Jana Henseli «Wer sind wir» («Kes me oleme»)

Livia Viitoli «Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat»

Kinoteatri «Titaanide heitlus»

Eesti Draamateatri «Kontrabass»

festival «Brandhaarden» («Tulipunktid»)

Bangkoki kunstibiennaal «Teispool õndsust»

«Mustonenfest» ja ansambli Una Corda sünnipäevakontsert

näitus «Toolilugu»

mängufilm «Transiit»

Netflixi interaktiivne linalugu «Must peegel: Bandersnatch»