Peter Vesterbacka ei saa pahaks panna, et tema juttu Tallinna-Helsingi tunneli hiigeltaristute ajakavas vaat et homseks valmis kaevamisest võetakse palavikulise sonimisena, sest koos merealuse toruga lubab ta kõike, mis praegu vähegi popp.
Mari Mets: akuutne tunnelipalavik (7)
Esimene rong Tallinna-Helsingi liinil väljub Soome mänguturundajast tunneliarendajaks tõusnud Vesterbacka maailmas 24. detsembril 2024. Piletid on juba müügil, 50 eurot tükk. Loomulikult ei anta paberpiletit, vaid kasutatakse elektroonilist näotuvastust ja krüptovaluutade maailmast tuttavat token’it. Vaata tunneliäpist!
Helsingist sõitu alustades on esimene peatus endale vajaliku energia ise tootval autovabal tehissaarel, kus elab 50 000 inimest ja on 10 000 hotellituba, et leevendada Tallinna ja Helsingi majutuskohtade puudust. 90-kilomeetrise tunneli lõppjaam on Ülemistel, 50 meetri sügavusel maa all.
Tegelikult vaatab Vesterbacka ka Tallinna ja Helsingi taha, nimetades oma tegevusalaks Espoost alates Otaniemi-Keila piirkonda, mis on ju «Euraasia süda». Euraasiat tasub vaadelda ühtse tervikuna, sest Hiina investorid on väga huvitatud tunnelisse investeerimisest ja tulevasse Talsinki kaksiklinna – veel parem – ühislinna kolimisest. Neile müüakse uue ühislinna puhast õhku, parimat haridust lastele, vähimat võimalikku hulka korruptsiooni ning eestlasi ja soomlasi kui õnnelikemaid rahvusi.
Müügiargumentide vettpidavuses veendumiseks küsitles ta Soomes elavaid indialasi, kes siinsele õnnele ja õhule takka kiitnud. Mandariini keel saab nullenergia-tehissaarel normiks. Seda arutati just möödunud nädalavahetusel Dubais. Sealsed investorid on juba lubanud tunnelile saja miljoni euroga õla alla panna.
Pole põhjust kahelda Eesti ja Soome koostöövõimes, juba on ju tehtud selle tõestuseks valmis ühine viin: Eesti viin, Soome pudel – Tunnel Vodka toob rahva kokku! Kuigi Eesti peaministri Jüri Ratase majandusnõunik olla kahelnud Vesterbacka rutakas ajakavas, pole siiski põhjust muretseda, sest hiinlased on ehitanud ainuüksi viimase kümne aastaga kümneid tuhandeid kilomeetreid raudteetunneleid, asi see sadakond kilomeetrit siis ära teha.
Vesterbacka on suur innovaator, küllap jääb meie ajastu tema ideedele omajagu jalgu.
Sellise kihutuskõnega esines punasest dressipluusist oma pärisosa teinud kogenud müügimees Vesterbacka eile Tallinnas igakuisel tunneliüritusel. Ja tunnelipromo on popp: vabu kohti saalis ei leia, kohale on tulnud nimekaid Eesti ettevõtjaid, tippjuhte, poliitikuid. Küsitakse palju küsimusi, loodusteadlased räägivad juba kaugelevaatavalt loomade jälje- ja pabulauuringutest, mis enne kaevama asumist vaja ära teha. Rahva seas liiguvad heatujuliselt ringi tunneli lõppjaama enda õuele ihkava Ülemiste City sirge seljaga noored juhid. Kõik on lihtsalt suurepärane!
Vesterbacka on Eestis mitu taotlust sisse andnud ja väidetavalt Soomes uuringud käima lükanud. Ta on suur innovaator, küllap jääb meie ajastu tema ideedele omajagu jalgu. Võib-olla ta saabki turbokiirusel miljardite kokku ajamise ja tunneli rajamisega hakkama. Kuni aga pole midagi käegakatsutavamat kui müügijutt, mis sama jõuline kui keskmises püramiidskeemis, peab ta leppima sellega, mis geeniustele ja soolapuhujatele tihtipeale ühtmoodi osaks saab – kerge kiusu ja ilkumisega.