Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2019/02/11/11781303t1h7ed4.jpg)
Viimased kümme aastat on õpetajakoolituses olnud ikaldus: pärast hüppelist vähenemist 2008. aastal on lõpetajate arv praeguseks veel kolmandiku võrra kahanenud. Noorte hulgas korraldatud küsitlused sõnastasid põhjuse karmi halastamatusega: mulle meeldiks õpetaja olla küll, aga õpetajaid ei peeta ju inimesteks.
Kui kolme erineva valimi ja kahe erineva fookusega küsitlused annavad ühesuguse tulemuse, siis on aeg öelda, et kuningas on alasti. Ja öelda nii kõva häälega, et seda märkaks ka haridusametnikud, -aktivistid ning -teadlased. Ei saa ennast lohutada, et küllap õpetajad kannatavad ära, kui veidi palka tõstetakse. Praegused ehk kannatavadki, aga uusi ei hakka peale tulema enne, kui õpetaja väärikus on taastatud.