Õpetajakoolitus ei suuda tagada õpetajate järelkasvu

Õpetajakoolituse lõpetanute hulk on aastatega vähenenud. Lõpetajad ja õnnitlejad TÜ peahoone ees. Foto: OLIVER MATKUR/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti õpetajate keskmine vanus on Euroopas üks kõrgemaid, jäädes alla vaid Itaaliale. Näiteks 53 protsenti Eesti põhikooliõpetajatest on vanemad kui 50 aastat, OSCD maades on see näitaja vaid 36 protsenti. Kui arvestada, et inimene jääb pensionile 65-aastaselt, peaks lähema 15 aasta jooksul uuenema pool Eesti õpetajaskonnast.

Üldhariduskooli õpetajaid on Eestis umbkaudu 15 000. See tähendab, et viieteistkümne aasta jooksul oleks meil vaja juurde umbes 7500 õpetajat. Et see vajadus katta, peaks igal aastal kooli tööle asuma pool tuhat uut õpetajat. Ülikoolides aga lõpetab praegu igal aastal oluliselt vähem üldhariduskooli õpetaja kutsega noori: Tartu Ülikoolis lõpetas 2017. aastal 148 üldhariduskooli aineõpetajat, Tallinna Ülikoolis 2016. aastal 127, see on 275 õpetajakutsega lõpetajat ehk 55 protsenti vajaminevast. Kui arvestada, et osa alustajaid loobub õpetajakutsest paari aasta pärast, on katmata rohkem kui pool vajadusest. See on tõsine kriis.

Õpetajate krooniline põud tuleb veelgi selgemalt ilmsiks, kui vaadata õpetajakoolituse lõpetanute trendi aastate jooksul. Viimase kümne aasta jooksul on õpetajakoolituse ja haridusteaduste lõpetajate arv järjekindlalt kahanenud niihästi absoluutarvudes (vt joonist) kui ka osakaaluna kõigist kõrghariduse lõpetajatest. See tähendab, et õpetajakoolituse erialadel õppijate arv on kahanenud kiiremini kui üliõpilaste arv üldiselt.