Hanno Tomberg: avatus või isolatsioon kõrghariduses

Avatud ülikooli juhataja Hanno Tombergi sõnul soovivad paljud õppurid endale ise õppekava tasemeõppeainetest kokku panna. Foto: Erlend Štaub

Sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Hanno Tomberg näitab, et võõrkeelsete õppekavade osakaal ei ole kõrgkoolides ohtlikult suur ning kõrghariduse rahvusvahelistumine pole oht, vaid võimalus.

Mind ajendas sulge haarama professor Martin Ehala ettekanne konverentsil «Eesti riigikeele sada aastat», mille autor avaldas ka 1. veebruari Postimehes.

Tartu Ülikooli professor kasutas ettekandes väljendeid, mis hirmutavad ja viivad lugeja mõttele, et ingliskeelse õppe pealetung on hetkel Eesti suurim vaenlane. Viimast on Postimees võimendanud ka rubriigis «Meie Eesti».

Kuidas mõista Ehala väidet, et meil toimub «hääletu alistumine ideoloogilisel rindel», kui lubame eestikeelsete õppekavade kõrval ülikoolides järjest rohkem ka ingliskeelsete õppekavade avamist? Esiteks on «hääletul alistumisel» eestlaste jaoks selge ja iseseisvuse kaotamisega seonduv tähendus, mistõttu ei taha me iial 1940ndate aastate kordumist. Samas sildistatakse selle väljendiga meie kõrgkoolide õppekavade kujundajaid ja õppeasutusi, mis on ebaõiglane. Enne valimisi loevad aga tugevad kujundid ja sellele autor ka teadlikult rõhub.