VANA KULD Kitty Kubo: milline on Eesti 2018. aastal?

Foto: Caters News Agency Ltd / Scanpix

Laupäeval ilmub 500. arvamus- ja kultuurilisa AK. Arvamustoimetus taasavaldab sel puhul toonase Arengufondi seirejuhi Kitty Kubo AK-s ilmunud loo sellest, milliseks välised tingimused ja Eesti majanduse käekäik võivad aastaks 2018 kujunenud olla. Kirjutis ilmus esimest korda 15.05.2010.

Milline on Eesti 2018. aastal? Õiget vastust me ette ei tea. See sõltub kogu maailmas ja meie lähinaabruses toimuvast, aga võimalike lugude läbimängimise ja -mõtlemise najal saame teha targemaid otsuseid, et tulevikku oma soovide järgi kujundada. 

Arengufoorumil «Eesti kasvuvisioon 2018» esitasime järgmise kümnendi visiooni loomise alusena neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikuilmest. Ükski neist pole kindel ennustus, et nii lähebki.

Strateegiates ja arengukavades pannakse kirja sammud, millega luua soovitud tulevikku – sellist, kuhu riik, organisatsioon või ettevõte soovib/eeldab jõuda. Nende sammude kavandamise aluseks on tavaliselt üks ja ainuke arusaam, milliseks kujunevad olulised väliskeskkonna tingimused ja milline on nende mõju. Seda kutsutakse «ametlikuks» tulevikuks ja tavaliselt nähakse seda üsna roosilisena.

Seni kuni niisugused aluseeldused kehtivad, toimivad üldjuhul ka loodud plaanid või strateegiad. Maailm meie ümber on aga üha kiiremini muutuma hakanud ja tulevik pigem täis tundmatuid tegureid. Mida teha oma plaanidega siis, kui tegelik tulevik rullub lahti «ametlikust» hoopis erineval moel?  

Kui kasutada akadeemik Endel Lippmaa sõnu, on Eesti edu aluseks tarkus arukalt ühituda maailma ja maailma majanduse (kujuneva) tegelikkusega, et sellest kasu lõigata – ja mitte lihtsalt unistada. Seega on pikemaid sihte seades ja otsuseid tehes meil Eestis oluline esmalt aru saada, millised arengud meie ümber edaspidi toimuda võivad, milline võib olla nende mõju ja kuidas end nende suhtes valmis panna.

Selleks kasutatakse maailmas edukalt stsenaariumidepõhist planeerimist, st mängitakse läbi ettenähtavad või ka ootamatult esile kerkida võivad muutused ja nende mõju. Niimoodi toimides saab tavamõtlemise piire nihutada ning vaimu ja teod erinevateks tulevikeks valmis panna.

Allpool visandatud neli lugu on sellest, milliseks välised tingimused ja Eesti majanduse käekäik võivad aastaks 2018 kujunenud olla. Nendes on läbi mängitud kümneid muutumisvõimalusi. Eesti majanduse jaoks kõige olulisemaks peeti Läänemere piirkonna koostöö seisu ja meie enda majandusarengu iseloomu.

Lood sündisid ligi 30 mõtteerksa Eesti inimese koosloomes ning maailma paremate sekka kuuluvate strateegiaekspertide juhendamisel. Stsenaariumid üldiselt, ka meie neli lugu, pole teadjameeste nägemus ega ka mitte prognoos. Need on just lood erinevatest võimalikest tulevikkudest, mis teatud eelduste tõekssaamisel võivad kujuneda.

Skype’i saar

Majandussurutisest vabanenud maailmas viivad ida ja lääne vahelised pinged protektsionistliku poliitikani. Euroopa edasine areng on tasakaalust väljas, Venemaast ja Saksamaast saab tugev liitlaspaar, Põhjamaade koostöö takerdub. Eesti kindlustab oma häid kahepoolseid suhteid kaugemate suurriikidega, nagu USA, Suurbritannia ja Hiina.
Pärast haridusinvesteeringute jõulist ja sihiteadlikku kasvatamist ning mitmeid ambitsioonikaid reforme muutub Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks innovatsiooni ja ettevõtluse keskuseks – sealjuures eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas.

Riigi tagasitulek

Majanduse kasv maailma arenenud riikides takerdub, kuid jätkub jõudsalt suurtes tõusva majandusega maades. Sellest tekib uus jõudude vahekord globaalselt. Eestil on suurjõudude vahel raske leida endale kohta sellises karmis keskkonnas, eriti kui Venemaa muutub välispoliitikas jõulisemaks.

Kuigi Euroopas koostöö mõnevõrra tiheneb globaalse konkurentsi ajel, pole suhted naabritega enam head nagu varem – kõigil on oma huvid ennekõike. Eesti majandusmudel ei moderniseeru, sest meil pole selleks jõudu ega kapitali. Jääme kulu- ja ressursipõhiseks majanduseks, oleme välistingimuste tõttu eelkõige siseturule suunatud.

Maailmas kasvava protektsionismi tingimustes tuleb Eestis hakata tööhõive säilitamiseks «maandama» ettevõtteid riigi kätte, kel aga puuduvad ressursid ja võime neid saneerida ja restruktureerida. Kasvab majanduslik ebaefektiivsus ja Eesti arenguperspektiivid jäävad kehvaks, isegi kui maailmamajanduse olud lõpuks paranema hakkavad. 

Hansa Liit II

Maailmamajanduses tugevneb regionaliseerumine, uued liidrid tulevad tõusvatest majandustest ja jätkub USA eestvedamine. Euroopa positsiooni nõrgenemisega kaugenevad Euroopa põhja- ja lõunariigid üksteisest.

Venemaa muutub lääne suhtes avatuks ja Saksamaa jaoks muutub tähtsaks koostöö Põhjalaga. Nende kahe riigi uuel osalusel tekib Läänemere maade vahel tugev koostöö. Eesti ettevõtted tegutsevad selle raames kõige kiiremini ja leidlikumalt, eriti kõrgtehnoloogia niššides.

Eestist saab oluline investeeringute sihtkoht regioonis, sest me võtame ette põhjalikke struktuurseid ümberkorraldusi. Me oleme avatud, vilgas ja kosmopoliitne riik, rikas kõrgelt kvalifitseeritud töötajate poolest.

Lõuna-Soome

Maailmamajanduse aeglase kasvu ajal tekivad Euroopa sees majandusintegratsiooni jõuetusest regionaalsed blokid, sh Läänemere ümber. Skandinaavia päritolu kapital jätkab Eesti majanduses domineerimist ning majandusmudel jääb oma iseloomult staatiliseks, sest reforme ei toimu.

Eesti peamiseks konkurentsieeliseks on tööjõu madal hind. Sellega saame tööd Läänemere maade väärtusahelate madalama lisandväärtusega osades nii tööstuses kui ka teenustes ja sedasi kriisist välja. Samas jätkub juba alanud ajude äravool, Eesti edukamate ettevõtete ülevõtmine põhjamaalaste poolt ja tootlikkus kuigi palju ei kasva. Kuigi Eesti saab mõne aja hakkama, on pikemas plaanis arengulagi ees.

Lugudest visiooni ja otsusteni

Kas kõik need stsenaariumid on võimalikud? Vastus sellele küsimusele on «jah» – vaadake uudiseid ja te näete, et juba praegu eksisteerib suuremal või vähemal määral märke, mis viitavad neist neljast igaühe võimalikkusele.

Teisalt, kas on aga tõenäoline, et mõni lugu täpselt eelkirjeldatud kujul teoks saab? Kahjuks või õnneks ei teostu neist ükski tervikuna ja täpselt selliselt kirjeldatud viisil. Aga nii see peabki olema, sest polnud ju stsenaariumide eesmärk tulevikku ennustada või ette kuulutada.  

Mida siis stsenaariumidega ja teadmisega, et need kõik on küll võimalikud, kuid «puhtal kujul» siiski ebatõenäolised, peale hakata?  

Stsenaariumide abil saame paika panna visiooni ja langetada otsused, mis ajaproovile vastu peavad, on julged ja samas piisavalt paindlikud.  Visiooni jaoks valikute sõelumisel on oluline tähele panna ja uurida kõiki stsenaariume läbivaid teemasid ja nende sisemisest loogikast tulenevaid võtmetähtsusega järelmeid.
Tuleb küsida: kuidas saame võimalikest arengutest kasusaamiseks tõuke juurde anda ja kuidas halvemast hoiduda?

Mis on meie lähtekoht, kust teekonda tulevikku alustame? Lõuna-Soome stsenaarium tundub olevat kõige sarnasem sellega, kuhu Eesti on praeguseks jõudnud. Seda lugedes tekkis paljudel äratundmine, nagu oleks kohtunud vana tuttavaga: Erik Terk konstrueeris Eesti majandusele sellenimelise tuleviku juba aastal 1997 ja 13 aastaga olemegi selleni välja triivinud.

Majandusmudel, kus vaatame maailma läbi Skandinaavia teenindamise prillide, mis ammendas ennast vahetult maailmamajanduse kriisi eel, on nüüd kriisist väljudes taas päevakorral ja praeguste märkide põhjal selleks, et vähemalt mõneks ajaks jääda. Sellist varianti võib nimetada vähese riskiga arengurajaks, millel Eesti tuleb kuidagiviisi toime.
Majandus võib sel teel praegusest  surutisest küll välja tulla, kuid kuna sügavamad struktuursed probleemid jäävad reaalse lahenduseta, on majanduse pikem jätkusuutlikkus kaheldav. Lisaoht on, et kui sellistes oludes väliskeskkond suurel määral halveneb, võib Eestil tekkida vajadus liikuda «Riigi tagasituleku» sarnasele rajale, mis on aga suurte raskuste ja minimaalsete võimaluste stsenaarium.

Positiivsema tulevikuni jõudmiseks – selleks, mis stsenaariumi horisontaalteljest ülespoole jääb – tuleb võtta majandusarengu suunamise ohjad tugevalt enda kätte, muutuda võimeliseks soodsate muutustega kaasa minna ja halvimat vältida. Selles saabki olema Eesti kasvuvisiooni sisu.

Näiteks on sõltumata stsenaariumist oluline inimvara küsimus: kuidas seda arendada, hoida ära parimate teadmiste-oskuste äravoolu ning samas soodsatest võimalustest kasusaamiseks uusi laiast maailmast juurde saada? Peame selleks olema ühiskonnana avatumad, sihtima paremini immigratsiooni ja looma ahvatlusi Eestisse tulekuks ja siia jäämiseks.

Igas loos on oluline koht parima mõju saavutamiseks ja halvima ärahoidmiseks ka Eesti suhetel teiste riikidega – nii oma lähinaabritega parema ja sisukama koostööni jõudmine kui ka kaugemate, uute maailmaliidritega suhete kiirel arendamisel.  

Loodame, et need stsenaariumid aitavad Eesti majandust suunavaid inimesi nii «tulevikku ette läbi mängida» ja ajaproovile vastupidavamaid otsuseid langetada kui ka teadvustada selliseid eelseisvaid võtmetähendusega valikuid, mis moodustaksid suure osa majandusvisioonist.

Praktikas saavad stsenaariumid pakkuda «prooviruumi», kus nii seniseid kui ka uusi ideid, strateegiaid, kavu või otsuseid läbi mängida, vaadates, millises suunas need meid viiksid ja kas need töötavad ka erinevate tulevike puhul.