Tervise- ja tööminister Riina Sikkut plaanib toetust, millega riik maksaks Kagu-Eesti kinni 50% uute töötajate palgast.

FOTO: sotsiaalministeerium

Kiiduväärt, et eksperdid erakondade valmisprogramme analüüsivad ning üldise ravijärjekordade kaotamise jutu taha vaatavad. Poliitikute poolt kirja pandu on aga nii umbmääraselt sõnastatud, et isegi professoril on keeruline aru saada, mis plaanid erakondadel täpselt on, kirjutab tervise- ja tööminister (SDE) Riina Sikkut vastuseks Raul-Allan Kiivet analüüsile valimisprogrammide tervishoiupoliitika osas. 

Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiiveti analüüs erakondade tervishoiupoliitilistest plaanidest toob välja ühisosa ja peamised erinevused, kuid kokkuvõte «Kahjuks ei luba keegi tervishoiule rohkem raha, et unistusi täita saaks,» on ekslik.

On selge, et kuue euro eest saab osta lühema vorstijupi kui üheksa euro eest ning 600 euro eest kuus palgata teistsuguste oskustega inimese kui 900 euro eest, aga millegipärast tervishoius soovime veidi üle kuue protsendi SKPst kulutades saada sama tulemust, mida teised riigid üheksa protsenti SKPst kulutades. Ja me soovime tervishoius järjest rohkem – kasutada uusimaid ravimeid ja seadmeid, rohkem patsiendikesksust ja isiklikku lähenemist, ravi tulemusena paremat elukvaliteeti kui varem ning muidugi lühemaid ravijärjekordi. On selge, et selleks on vaja ka rohkem raha.  

Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski juhtimisel tehti ajalooline otsus ja lisaks 13 protsendile sotsiaalmaksule panustame eelmisest aastast riigieelarvest tervishoidu lisaraha. Ja see võimaldab asju paremaks teha. Näiteks muudeti täiendav ravimihüvitis oluliselt heldemaks, et krooniliste ja tõsiste tervisemuredega inimeste kulusid retseptiravimitele vähendada. Kui 2017. aastal oli vältimatu omaosalus retseptiravimitele üle 300 euro aastas 17 000 inimesel, siis 2018. aastal vaid 121 inimesel. Lisaks täiskasvanute hambaravihüvitis tõi hambaarstile paljud inimesed, kes hambaravi kõrge hinna tõttu seda endale varem lubada ei saanud. Ja lisaraha aitas lühendada ka prioriteetsetel aladel järjekordi – plaanilises ravis sadu puusa- ja põlveproteeside operatsioone rohkem ja üle 3000 silmakaeoperatsiooni rohkem. Paranes kättesaadavus näiteks kardioloogias ja endokrinoloogias, samuti lastepsühhiaatrias.  

Juba 2019. aastal aitab lisaraha lühendada laste ravijärjekordi. Pediaatriasse on planeeritud vahendid 7000 enama vastuvõtu jaoks, kõrva-nina kurguhaiguste jaoks vahendid 5500 vastuvõtu jaoks ning silmaraviks 3000 vastuvõtu jaoks. Kokku läheb sel aastal laste ravi kättesaadavuse parandamiseks 2,3 miljonit eurot.

Aga sellest ei piisa ning seetõttu ongi sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis kirjas: «Jätkame tervishoiu rahastamise reformiga. Lisaraha eest parandame tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja lühendame ravijärjekordi.» Sellega mõtlesimegi, et lisaraha tervishoidu toomist tuleb jätkata. Mina olen korduvalt välja öelnud, et tervishoidu võiks lisanduda üks protsent SKPst nelja aasta jooksul. Samuti, et järjekorrad ei kao, kuid nadlühenevad, kui inimesed saavad suure osa oma vajalikust abist perearstidelt-õdedelt, tervishoius toimub koostöö mitte konkurents, e-lahendused toetavad patsiendikesksust ja raviotsuseid ning meie elukeskkonnas on tervislikud valikud kõigile olemas, et hoida oma tervist ja ennetada haigusi.

Raul-Allan Kiiveti valis välja ka võimalikud koalitsioonilepingu punktid. Esimene neist on sotsiaaldemokraatide jaoks «Jätkame tervishoiu rahastamise reformiga ja toome tervishoidu lisaraha».