/nginx/o/2019/02/10/11778500t1h9680.jpg)
Postimees 1994. aastal: vaeseid jääb vähemaks, kuid nad lähevad aina vaesemaks
/nginx/o/2019/02/10/11778500t1h9680.jpg)
Kuigi vaeste perede osa Eesti ühiskonnas väheneb, langes nende elatustase mullu teiste elanikkonnagruppidega võrreldes tunduvalt.
Eesti Panga kommenteeritud EMOR-i uuringus öeldakse, et 1993. aastal kahanes vaeste perede osa kogu elanikkonnas pidevalt ja jõudis 37,9%-lt jaanuaris 8,7%-ni detsembris.
Vaeste perede nominaaltulud suurenesid mullu väga aeglaselt. Selliste perede reaalne netotulu kahanes aga inflatsiooni tõttu kogu aasta vältel.
Detsembris, kui vaeste perede arv oli aasta algusega võrreldes kahanenud 4,4 korda, moodustas sellesse tulugruppi jäänute reaalne netotulu vaid 68,5% 1992. aasta detsembri vastavast näitajast.
Kogu Eesti elanikkonna reaalne netotulu kasvas sama aja jooksul 9% võrra.
Uuringuist lähtub, et aastalõpu jõulu- ja aastapreemiate maksmine vaeseid peresid ei puudutanud. Nende nominaaltulud, erinevalt enamiku Eesti elanike omadest, detsembris isegi vähenesid.
Vaesteks peredeks loetakse neid, kus sissetulek pereliikme kohta on alla ühe miinimumpalga ehk 300 krooni ehk umbes 21 dollarit kuus.
11.2.1994