Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/11/11780685t1he502.jpg)
/nginx/o/2019/02/11/11780715t1hf19b.jpg)
Justkui kulutulena on levinud uudis, et McDonald's kaotas Euroopa Liidus ainuõiguse kasutada enda kaubamärki Big Mac ning nüüdsest võib igaüks sellenimelisi burgereid ise tegema ning müüma hakata. Mis õiguslikult niivõrd kummalise tagajärjeni viis ja kas see ongi lõplik tõde, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL advokaat Henri Ratnik.
Big Mac on kaubamärk. Kaubamärke kasutavad ettevõtted ühe kauba või teenuse eristamiseks teistest kaupadest või teenustest. Õigus kaitseb kaubamärke, mis on piisavalt eripärased ja üldjuhul kaubamärk registreeritakse. Sealjuures kehtib kaubamärgi õiguskaitse vaid kindlate toodete või teenuste klassides, kus see registreeritakse. Näiteks on kaubamärk «e-selver» registreeritud konkreetses klassis, mis hõlmab reklaami, jae- ja hulgimüüki jne, aga mitte teistes klassides.
Lihtsalt kaubamärgi registreerimisest ei piisa. Seadus näeb kaubamärgi omanikule ette kohustuse kaubamärki ka tegelikult kasutada. Selle mõte on, et kaitset ei anta neile, kes kaubamärki pahatahtlikult n-ö enda käes kinni hoiavad ega lase seda teistel kasutada.
Kuidas McDonald's Big Maci kaubamärgist ilma jäi?
Iirimaal tegutseb 1978. aastast kiirtoitlustaja Supermac's. Supermac's soovis laieneda, mistõttu esitasid nad Euroopa Liidu intellektuaalomandi ametile (EUIPO) taotluse registreerida kaubamärk Supermac's klassis, mis annaks neile ainuõiguse kasutada kaubamärki toitlustusteenuses. McDonald's vaidles registreerimise taotlusele vastu, põhjendades, et Supermac’s kaubamärk polnud piisavalt eripärane. Nad väitsid, et see on liigselt sarnane McDonald’si enda varasemalt registreeritud kaubamärgiga McDONALD'S.
Supermac's vaidles McDonald'sile omakorda vastu ning läks asjaga kaugemalegi. Vastukäiguna taotles Supermac's McDonald’sile kuuluva kaubamärgi Big Mac tühistamist. Enda taotlust põhjendas Supermac's argumendiga, et McDonald's ei ole kaubamärki Big Mac tegelikkuses kasutanud.
Kuigi üldteada on asjaolu, et McDonald's seda kaubamärki kasutab – Big Mac-nimelisi burgereid müüakse igapäevaselt Euroopa Liidus suurtes kogustes – pidi McDonald's enda kaubamärgi kasutamist tõendama. Seda nad tegidki. McDonald's esitas EUIPO-le tõenduseks McDonald'si esindajate kinnitused Big Mac-nimeliste burgerite müümisest ja vastavast käibest. Samuti saadeti tõenditena EUIPO-le Big Maci burgerite karbid, reklaamplakatid ja kuvatõmmised McDonald'si kodulehelt.
EUIPO ei pidanud eeltoodud tõendeid siiski piisavaks. EUIPO leidis, et tõendid on ebausaldusväärsed, kuna olid McDonald'si enda poolt koostatud. Lisaks argumenteeris EUIPO, et tõendatud polnud asjaolu, et Big Maci burgereid tegelikkuses oli tarbijatele müümiseks pakutud või müüdud. Selle tõttu asus EUIPO seisukohale, et Big Maci kaubamärgi kasutamine ei olnud piisavalt tõendatud ning kaubamärk tühistati. Nii sündiski kulutulena levinud uudis.
Mis edasi saab?
Suure tõenäosusega kaebab McDonald's EUIPO otsuse edasi taastamaks õiguskaitse Big Maci kaubamärgile. Mida aga kogu asjast õppida? Isegi kõige tuntumate kaubamärkide puhul tuleb taolistes vaidlustes koguda rohkelt tõendeid kinnitamaks kaubamärgi kasutamist. Sealjuures tuleb tõendamiseks kasutada tõendeid, mis esiteks on kolmandate erapooletute isikute poolt loodud. Teiseks, mis kinnitavad üheselt kaubamärgi kasutamist selle reaalse kasutamise kaudu. Lihtsalt enda alluvate kinnitustest ja enda koostatud tõenditest ei pruugi sugugi piisata.