/nginx/o/2019/02/08/11774433t1had20.jpg)
/nginx/o/2019/02/08/11774424t1h8b31.jpg)
Alkoholi äkkvõõrutusnähtudesse suremise risk on väga tõsine ja väga kõrge, kirjutab Lancasteri Ülikooli vanemlektor ja kliinilise anatoomia õppekeskuse juht Adam Taylor veebiväljaandes The Conversation.
Adam Taylor: alkoholiäkkvõõrutus võib tappa (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohol kahjustab aju, südant, maksa ja kõhunääret ning suurendab mõnd tüüpi vähktõvede, näiteks suuvähi ja soolevähi riski. Lisaks nõrgendab alkohol immuunsüsteemi, muutes inimesed vastuvõtlikumaks nakkushaigustele nagu kopsupõletik ja tuberkuloos. Liigsuures koguses tarvitades võib alkohol tappa.
Nende tõsiste terviseohtudega arvestades pole üllatav, et paljud sõltlased üritavad alkoholi tarbimisest loobuda. Ent kui seda ei tehta õigesti, võib alkoholivõõrutus ise põhjustada kohutavaid terviserikkeid, koguni surma.
Ellujäämiseks kohastub inimkeha pikaajaliste muutustega. Üheks selliseks näiteks on rinnaangiin, mille puhul ahenevad südant varustavad veresooned. Vaatlusandmetest järeldub, et angiinihaigete seisund võib tasahilju paremaks muutuda ja organism vähenenud verevarustusega kohaneda, kasvatades juurde uusi veresooni.
Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine põhjustab ka füsioloogilisi muutusi.
Alkohol pärsib teatud neurotransmitterite teket, mis on närvirakkude-vahelist teavet edastavad keemilised virgatsained. Aja jooksul kohandub keha pidevalt kõrge alkoholikogusega, luues rohkem virgatsaineid ja nende retseptoreid – närvirakkude pinnal paiknevaid proteiine, millele virgatsained kinnituvad.
Kui alkoholist sõltuvuses olevad inimesed äkitselt joomise maha jätavad, järgneb virgatsainete puhang, mis on keha enda vajadustest tunduvalt suurem. See puhang seletab paljusid äkilise võõrutuse sümptomeid nagu higistamine, südamepekslemine, rahutus ja ärevustunne.
/nginx/o/2019/02/08/11774462t1he397.jpg)
Alkoholi äkiline ärajätmine võib põhjustada surmavaid arütmiaid ehk südame rütmihäireid, mille puhul muutuvad südamelöögid nii korrapäratuks, et süda seiskub. See keerukas bioloogiline protsess tuleneb tõigast, et alkohol häirib tasakaalu pidurdusvirgatsaine GABA ja erutusvirgatsaine glutamaadi vahel.
Erutus- ja pidurdusülekanderajad ajus juhivad kesknärvisüsteemi ja südant. Kui alkohol on eemaldatud, võivad olemasolevad ülikõrged virgatsainete tasemed ülestimuleerida hulka organeid, ka südant.
Sageli teeb olukorra veelgi halvemaks tõik, et pikaajaline alkoholi tarvitamine muudab südame struktuuri. Näiteks südamelihase jõud ja paksus vähenevad tunduvalt neil inimestel, kes tarvitavad viie või enama aasta jooksul rohkem kui 90 grammi alkoholi päevas.
Alkoholi äkiline ärajätmine võib põhjustada ka neerupuudulikkust. Alkohol tuleb lagundada ja kehast väljutada uriinina. See nõuab vett, kuna lagundamise jäägid peavad saama lahustuda.
Alkohol pärsib ka antidiureetilise hormooni tootmist, mistõttu suured kogused alkoholi põhjustavad sagedast urineerimist ja vedelikupuudust. Elektrolüüdid nagu naatrium, magneesium, kaltsium ja kaalium on kehas tavaliselt vesilahusena ning liigsuured alkoholikogused võivad tekitada nende elektrolüütide tasakaalustamatust ja ka happe-aluse tasakaalu häiret. Need tasakaalustamatused võivad lõpuks viia ägeda neerupuudulikkuseni.
Ohtlik mõnuaine
Alkoholi äkkvõõrutusnähtudesse suremise risk on väga tõsine ja väga kõrge, sümptomitest johtuvalt hinnanguliselt kuus kuni 25 protsenti. Kahjuks ajab nii füüsiliselt kui mentaalselt ebameeldiv võõrutuskogemus paljud sõltlased hiljem taas kõvasti jooma.
Alkoholi tarvitades oleks soovitav mitte juua enam kui 14 alkoholiühikut nädalas (üks alkoholiühik võrdub 10 grammi absoluutalkoholiga), ehk näiteks umbkaudu 3,5 liitrit õlut või 6 pokaali (175ml/klaas) veini. Täpsemad näpunäited sel teemal on kirjas koguni ametlikus Ühendkuningriigi akoholitarbimise juhendis.
Inglise keelest tõlkinud Endel Valdas