See juhtus kolmapäeval Tartu 1. Eriinternaatkoolis, Hiie 11. Kell 15.05 ehmatasid meid kohutav mürin, pauk otsekui pommiplahvatus, klaasiklirin. Jooksime majast välja. Nägime põhjast lõunasse lendavat lennukit, valge joon taga. Meie pea kohal oli peenikesteks kildudeks purunenud koolimaja teise korruse aken.
Edasi 1990. aastal: jätku sõjalennukiloole (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi aja pärast selgus, et lennuki tekitatud lööklaine oli koolimajas ja internaadihoones purustanud üheksa topeltakent. Klaasikillud lendasid aknast välja, õues akende all mängisid aga meie algklasside õpilased. Ühe akna klaasid kukkusid neist kõigest kuue-seitsme meetri kaugusele.
Õhtul kell 19.40 seisime koolimaja õues. Vinguv mürin tuli Emajõe tagant Aruküla kandist. Müra valjenes, muutus kõrvulukustavaks ja nõrgenes siis kusagile raudtee taha. Enne kui üks mürin jõudis vaikida, oli meie kohale jõudmas uus mürinatekitaja.
9.2.1990