Paul Teesalu.

FOTO: Erakogu

Kümmekond aastat tagasi Prahas algatatud Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika on praegu hea tervise juures.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ehkki kaotanud osa algsest poliitilisest teravusest, on see kümnendi jooksul omandanud soliidse praktilise koostöö mastaabid. On selge, et stabiilsuse ja heaolu kasv Euroopa Liidu piiride taga on ka ühendusele vajalik. Eesti on idapartnerluse riikide tugev toetaja. Meie panus naabrusriikide arengusse on märksa kaalukam, kui meie suurus eeldaks.

Ükskõik milliste näitajate järgi pole Balti riikide omaaegsetel saatusekaaslastel – Armeenial, Aserbaidžaanil, Gruusial, Moldoval, Ukrainal ja Valgevenel – meiega võrreldavat arengut ette näidata. Kuigi olukord on riigiti erinev, võimendab probleeme Venemaa tahe riike oma mõjusfääris hoida. Võib jääda mulje, et neid riike varjutav geopoliitiline ebastabiilsus jääbki takistama Euroopa Liidu naabrusest tulenevat positiivset mõju. Siiski on vara anda idapartnerite väljavaadetele lõplikku hinnangut, sest need riigid on huvitatud suveräänsuse kindlustamisest ning seisavad näoga Euroopa poole.