Krokodill nutab. Foto on illustratiivne.

FOTO: Animaljournal.ru

Kuula artiklit

Facebooki keelefoorumites hargneb teinekord huvitavaid arutelusid. Hiljaaegu ärgitas edasi mõtlema vaidlus krokodillipisarate valamise tähenduse üle.

Krokodillipisarad on eesti keeles ja paljudes muudes keeltes tähendanud ja tähendavad jätkuvalt teesklust ja ebasiirust (ning üksiti sellist nuttu). Inglise «Oxford Dictionary of English» viib selle idioomi päritolu Shakespeare’i aegadesse, mõned muud allikad ka hoopis kaugemale minevikku.

Poleemika põhjustas tähelepanek, et eesti keeles on krokodillipisaraid hakatud valama ka suure ja/või haleda nutu tähenduses. Olen seda isegi märganud ja uurisin asja eesti keele korpusest, mis sisaldab rohkem kui miljardit keelekasutusjuhtu. Selle põhjal võib öelda, et kui jutt on päris nutust, mõeldakse kord ebasiirast nuttu (nt Taas palub ta andestust, krokodillipisarad silmis), kord suurt (sh suurepisaralist) nuttu (nt Silmadesse valgusid suured krokodillipisarad ja hinge täitis meeletu kurbus), kui aga füsioloogiline nutt tegelikult kõne all pole, peetakse silmas üksnes teesklemist (nt Intervjueeritav valas eakate raske saatuse pärast krokodillipisaraid).

«Vale» ja «õige» tähenduse suhe on umbes üks viiele ja esimese kasutussagedus selline, et minu kogemuse põhjal on «vale» tähendus eesti keeles reaalselt eksisteeriv. Olen mõtisklenud, mida selle kõigega peale hakata. On tõsi, et idioomid – nn kivistunud püsiühendid – ei kipu muutuma ja rahvusvaheliste ühendite puhul püsivad teised keeled võrdlusena ja eeskujuna silme ees.

Krokodillipisarate uue tähenduse tekke ja leviku põhjustena nähakse teadmatust, harimatust, kultuurikatkestust ja ohuks peetakse armsa emakeele lamestumist. Ei tahaks nii dramaatiline olla. Nõus, me ei fikseeri (veel) uut tähendust sõnaraamatutes, me ise ei kasuta seda, toimetajatena korrigeerime teksti ja kehutame õpetajaid idioomide tähendustest rääkima, aga tõsiasi on, et elavas keeles tähendusi (erinevalt ortograafiareeglitest) kehtestada ei saa. Krokodillipisarate suhtes tasub olla ettevaatlik – väljendit kasutades tuleks endale aru anda, et sinust võidakse valesti aru saada, ja väljendit kuuldes mõelda, mida tegelikult öelda tahetud on. Keeleinstituudis monitooritakse uute tähenduste teket ja levikut huviga ja eelarvamusteta ning sellist suhtumist julgen soovitada ka laiemale ringile. Arutlused ja vaidlusedki on teretulnud, aga kui „vale“ tähendus on hakanud igapäevasuhtluses levima, siis on seda tegelikult väga raske tõkestada, meeldigu see või mitte ja rakendatagu siin mingeid sanktsioone või mitte.

Väga murelikele võiks ehk pisukeseks lohutuseks olla fraseologismiga «nagu rusikas silmaauku» sündinu. Udo Uibo väitel on see fraas – wie die Faust aufs Auge – teinud saksa keeles 180-kraadise pöörde, tähendades algselt midagi täiesti kokkusobimatut. Võivad kividki end ümber pöörata!