Eerik-Niiles Kross

FOTO: Peeter Langovits

Riik on liiga kauaks jätnud eestikeelse hariduse küsimuse Ida-Virumaal kohalike võimumängude ja venekeelsete häälte kaotamise hirmu pantvangi. Aeg on teadupärast ainus absoluutselt taastumatu ressurss. Ja eestikeelse hariduse edendamise küsimuses on see ressurss otsas, kirjutab Reformierakonna poliitik Eerik-Niiles Kross.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pealinnaga samaväärne või isegi parem eestikeelne haridus on Ida-Virumaa edasise edu üks võti ja põhieeldusi. Kohaliku võimu poliitika Kohtla-Järvel, Sillamäel ja mujal on aeglustanud eestikeelsele haridusele üleminekut juba aastaid. Terve põlvkond venekeelsetest peredest noori on seeläbi kaotanud aega, võimalusi, sissetulekuid ja jäänud ilma igale Eesti inimesele põhiseadusega antud õigusest ennast vabalt ja täiel määral kodumaal teostada. Paljud eestlased on läinud õppima mujale, tajudes siinse eestikeelse hariduse ebakindlat tulevikku. Eesti riik ei täida niiviisi ühte oma olemasolu põhieesmärki.

On ka positiivseid näiteid. Mäetaguse põhikool läks mõne aasta eest täielikult üle eestikeelsele õppele ja tänaseks on sealsetel lastel korraliku alushariduse omandamine kodu juures olemas.