/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/15/6075595t1h7c6e.jpg)
Postimees avaldab täismahus Eesti Väitlusseltsi nimel Heiki Viisimaa kirjutatud kommentaari eile õhtul ETV «Valimisstuudios» peetud debatile.
Eesti Väitlusselts: ETV «Valimisstuudio» debatis täielikke läbikukkumisi ei esinenud (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV «Valimisstuudio» debatt tervishoiu, lastetoetuste ja pensionite teemadel kestis põgusad 85 minutit. Saates olnud kaheksa erakonna esindajatel oli iga teema kohta võimalik kõneleda keskmiselt kolm minutit. Seetõttu oli selle formaadi puhul kõige olulisem poliitikute võime tõmmata endale tähelepanu ja sügavaks poliitika-analüüsiks pigem aega ei jätkunud. Üldiselt suutsid kõik debatis osalejad jätta endast hea mulje ja täielikke läbikukkumisi ei esinenud, kuid saatekülalisi võib debattijad järjestada alljärgnevalt:
1. Taavi Rõivas (Reformierakond)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/31/11756018t1h5212.jpg)
Debatis näitas sel korral kõige tugevamat esitust Taavi Rõivas. Kogenud poliitikuna suutis ta olla enim pildis ja saada võrreldes teistega rohkem eetriaega. Reformierakonna ideed olid arusaadavad ning heas mõttes lihtsad ja tavapärased. Võrreldes teiste poliitikutega oli Taavi Rõivas tunduvalt enam valmis teistele saatekülalistele vastanduma. Saate vältel kritiseeris ta nii Isamaa, Keskerakonna kui ka EKRE esindajate väiteid ja tõmbas sellega tähelepanu Reformierakonna jaoks olulistele teemadele. Väitlejate rohkuse taustal toimis niisugune strateegia hästi.
2. Priit Sibul (Isamaa)
/nginx/o/2019/02/05/11767990t1h5285.jpg)
Isamaa kandidaat pidas kogu saate vältel kindlat joont oma sõnavõttudes ja retoorikas. Pea iga repliigi juures tõi Priit Sibul välja erakonna valimislubaduste maksumuse ja teostatavuse ning kritiseeris teiste parteide kalleid lubadusi. Isamaa välja pakutud lahendused kõlasid saate vältel realistlikuna ja Priit Sibul ei läinud kaasa ka teiste erakondade pensionitõusu lubaduse enampakkumisega. Seega suutis ta kinnitada Isamaa kuvandit erakonnana, mis hoolib riigieelarve tasakaalust ja lubaduste teostatavusest. Lisaks sellele jäi debatis suuresti kõlama ka teise pensionisamba temaatika kui üks Isamaa selle aasta valimiste põhiteemadest.
3. Helmen Kütt (SDE)
/nginx/o/2018/07/26/11038446t1h813a.jpg)
Helmen Kütt võttis ühe oma repliigiga kokku valimisdebati olemuse – saatejuhid küsivad, mis soovivad ja poliitikud vastavad, mis soovivad. Sotsiaaldemokraatide kandidaat suutis väitluse ajal jääda õnneks saateteemade juurde ja arutelus asjakohaseks. Tänu enda ministrikogemusele oli ta eri teemadel veenev ja suutis vajadusel tuua välja ka statistikat. Rohkem oleks oodanud temalt selgitusi saatejuhi tõstatatud noorte fondi loomise idee kohta, sest ühe Sotsiaaldemokraatide originaalseima lubadusena oleks see teema võimaldanud neil paremini teistest erakondadest eristuda.
4. Helle Kullerkupp (EKRE)
/nginx/o/2015/04/23/3991949t1h4792.jpg)
Helle Kullerkupp tegi head tööd kogu saate jooksul pildis püsimisega. Selle jaoks oli talle suureks abiks EKRE võrdlemisi hästi teistest erakondadest eristuvad ideed, nagu näiteks sundvõõrutuskeskuste rajamine või lastega perede tulumaksulangetus. Tema suurimaks komistuskiviks jäi lubaduste rahastusallikatest rääkimine. Saatejuhi küsimuse peale mainis katteallikatena näiteks Rail Balticule, LGBT- teemadele ja rahvusvaheliste organisatsioonidele kuluva rahastuse lõpetamist. Need summad on aga pigem väiksemad kui EKRE valimislubaduste maksumus ja seda tõid välja ka debati teises pooles ülejäänud erakondade esindajad. Kindlasti oleks tulnud neile kommentaaridele jõulisemalt reageerida.
5. Tiia Sihver (Eesti 200)
/nginx/o/2013/05/07/1736504t1h016f.jpg)
Puuetega inimeste pikaaegse esindajana suutis Tiia Sihver debatti tuua omapärase vaatepunkti ja isiklikke kogemusi. Ta tõstatas edukalt puuetega inimeste temaatika ja nende probleemid, näiteks iga viie aasta järelt töövõime uuesti hindamise vajaduse ja selle, et sageli on teenuste kättesaadavus märksa olulisem probleem kui olemasolevate toetuste puudus. Eesti 200 esindaja rääkis kaasa ka teistel saate teemadel, kuid nende puhul ei olnud tema esitus sama meeldejääv. Rohkem oleks oodanud selgitust Eesti 200 ideele koondada üheks riiklikke ameteid ja mainimata oleks võinud jätta saatekülalise ettevalmistuse puudumise lastetoetuste teemadel.
6. Aleksander Laane (Rohelised)
/nginx/o/2016/03/03/5119363t1hfce2.jpg)
Roheliste kandidaat alustas teledebatti tugevalt ja tuli kohe saate algul välja huvitavate mõtetega ravikindlustuseta inimeste olukorra ja halva tervise majanduslike mõjude kohta. Kahjuks ei suutnud Aleksander Laane edukalt eristada roheliste seisukohti teiste erakondade omadest saate põhiliste sõlmküsimuste puhul. Saate teises pooles hakkas ta ka mõneti võrreldes teiste esinejatega tagaplaanile vajuma.
7. Jaak Aab (Keskerakond)
/nginx/o/2018/10/31/11539692t1hd644.jpg)
Keskerakond on valitsuse juhtiva erakonnana teledebattides mõneti keerulises olukorras. Riigi juhtrolli omades on keeruline lubada vastanduda senisele poliitikale ja lubada suuri muudatusi. Seetõttu on keskerakonna poliitika ja lubadused kindlasti vähem värvikad kui näiteks opositsioonis oleva EKRE ja Eestimaa Roheliste lubadused. Nimetatud kontekstis muutub oluliseks enda sõnavõttudele tähelepanu tõmbamine ja kaheksa kandidaadi seast ei suutnud Jaak Aab oma rahuliku maneeriga välja paista. Debati teises pooles oli tema esitus parem kui algul ja näiteks Taavi Rõivasega vastandumine aitas teda enam pildil hoida.
8. Tiina Kangro (Vabaerakond)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/08/11480460t1h36bd.jpg)
Kuigi selles saates oli Tiina Kangro minu jaoks nõrgim debateerija, ei olnud tema esitus halb. Vabaerakonna esindaja jaoks sai määravaks saates tagaplaanile vajumine ning esitatud repliikide üldsõnalisus ja täpsete selgituste puudus. Vabaerakond alustas näiteks saadet suure tervishoiukulutuste tõusu lubamisega, kuid ei suutnud vastata saatejuhtide küsimustele rahasusallikate kohta. Märkimist väärib Tiina Kangro poolt välja toodud üksikvanemate toetamise temaatika, mis oli lastetoetuste teemaplokis asjakohane ja teistest erakondadest eristuv.