Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/01/06/4855359t1h270d.jpg)
/nginx/o/2019/02/05/11767890t1hb302.jpg)
Hiinlased tunnevad Eesti vastu suurt huvi, kirjutab Tallinna linnapea Taavi Aas (Keskerakond).
Äsja alanud kollase maasea aasta peaks traditsioonide kohaselt tähendama kahe jalaga maa peal olemist, raha, aga ka elunaudingute võimalusi. Rõõm oli näha, et paari päeva eest Tallinnasse Vabaduse väljakule oli tulnud Hiina uut aastat tähistama nii palju inimesi. Siia jõudnud Hiina artistid olid Tallinna ja Pekingi vahelise koostöö reaalsed esindajad. Vaatame uue aasta puhul meiegi Tallinna ja Eesti seisukohalt Hiina poole.
Sea aastale iseloomulikke elunaudinguid lubaks justkui Hiina riigi juubeliaasta. Hiina Rahvavabariik tähistab tänavu 70. juubelit. Juubilar on heas seisus ja uudishimulik. Donald Trumpi muutliku lähenemise kõrval mõjuvad hiinlased rahulikena ja nende käitumine maailmas on suhteliselt ennustatav. Ja paistab, et hiinlased, olles kahe jalaga maas, kasutavad ära seda võrdlust üha enam enda hüveks.
Kohati on mulle jäänud mulje, et hiinlased tunnevad laiemalt Euroopa, aga ka konkreetselt Eesti vastu rohkem huvi kui Eesti ajakirjandus ja poliitikaüldsus. Just Hiina poole huvi tõttu osutusid kontaktid ja linnapeade kohtumised kevadel Tallinna, Pekingi ja Chengdu vahel üldse võimalikeks. Sellel huvil on ka sõnum: kui suurima maa poliitikud jõuavad huvituda meist, võiks Eesti pool ammugi olla huvitatud.
Nutikas kasv
Kollane on hiinlastel raha ja kulla värv. Hiina puhul räägitakse majanduskasvu jahtumisest, kuid tempo on praegu siiski väga korralik – 6,6 protsenti. Kindlasti on nende kasvunumber selline, mille poole ka Eesti võiks pürgida. Osa sellest kasvust on ka nutikas. Hiina on astumas kiirete sammudega eemale senisest söepõhisest ja saastavast majandusest, alates 2012. aastast on nende sammud taastuvenergeetika suunas Euroopa omadest märka kiiremad. Hiina taastuvenergiasektor toodab üle kahe korra rohkem päikeseenergiat kui USA ja kolm korda rohkem kui Saksamaa. Võimalik, et Eesti ettevõtjatele on siin koostöökohti.
Tallinna seisukohalt üks olulisemaid valdkondi on turism. Turism, mis veel hiljuti ulatus 130 miljoni hiinlase välisreisini aastas, peaks järgmise aasta jooksul ennustuste kohaselt tõusma 200 miljonini.
Sellisest tõusust võiks ka Eesti ja Tallinn saada oma osa. Kui praegu on Tallinna külastavate Hiina turistide arv 20 000 ringis, siis meie eesmärgiks võiks olla tõsta see 150 000ni aastas. Sellise numbri on saavutanud iirlased – samuti väike maa. Tallinna külastavate Aasia turistide jaoks on Tallinna arhitektuur olnud tõmbenumber. Kui arvate, et hiinlased on vaesed ja ostavad vaid odavat kraami, siis see on vananenud ja vildakas ettekujutus.
Nagu öeldud, sea aasta soosib väidetavalt elunautimist. Suurbritannias on just Hiinast saabunud turistid ostukeskustes luksusbrändide suurimad ostjad. Sisemaa suurlinnas Chengdus ja pealinnas Pekingis ringi käies võib mõista ka sellise ostukäitumise põhjust: Hiinas ei kipu asjad olema odavad, pigem on firmakaup isegi kallim kui Eestis.
Mõistagi tuleb aru saada, et Eesti ning Tallinn pole esimene eelistus ja suurem jagu Euroopasse sõitvaid Aasia turiste satub Tallinnasse pigem siis, kui Pariis, London ja Rooma juba külastatud. Kuid selliseid leidub, neid on piisavalt palju ja nende arv kasvab.
Hiinlane maksab mobiiliga
Loomavõrdlustega jätkates – magavale kassile ilmselt hiir siiski suhu ei jookse. Hiina reisijate siiameelitamine eeldab esmalt teavitust ja teadlikkust. Seejärel ühendust. Ja seejärel õigeid maksevõimalusi.
Turunduses tasuks Tallinnal ja Helsingil ilmselt ühendada jõud ja reklaamida end koos. Ühenduste puhul tasub uurida võimalusi, kas tänavu sügisel avatavast uuest Pekingi lennujaamast võiks hakata sõitma otseliinid Tallinnasse. Ja maksevõimaluste asjus on teenäitajaks Tallink, kellel hiinlased on kuuldavasti juba praegu suuruselt neljas sõitjate grupp. Hiinlased nimelt ei maksa ei sularahas ega kaardiga, vaid mobiiliga. See tähendab, et Tallinna kaupmehed peaks hakkama kasutama Alipay- ja WeChati-nimelisi pankadeväliseid makselahendusi.
Siin on Eestil just võimalus need lahendused käima panna ja asuda reklaamima Tallinnat kui Pekingile lähimat Euroopa Liidu pealinna. Head jalad maas elunautlemist kõigile uuel sea aastal!